Valgas ja Võrus toimuvad veemajanduslike kavade avalikud arutelud
Arutelud toimuvad Valgas Maavalitsuse saalis (Kesk tn 12) algusega kell 10 ning Võrus Kubija hotelli seminariruumis (Männiku 43 a) kell 14.
„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid piire,” selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.
„See on vältimatu, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab tervet jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni ning üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi,” märkis ta.
Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt veemajanduspiirkondadeks ehk vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda — Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Lisaks on kõik vesikonnad jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Igale vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.
Valga- ja Võrumaa kuuluvad peamiselt Ida-Eesti vesikonda. Mõlemad maakonnad on aga seotud ka Koiva jõe vesikonnaga, mille suurem osa paikneb Läti territooriumil. Peamisteks veeprobleemideks vesikondades peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.
Ida-Eesti vesikonna kõige olulisemaks veeobjektiks on Peipsi järv, mis on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km², millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi. Koiva vesikonna tähtsaim veeobjekt on Koiva jõgi, mille kogupikkus on pea 450 km, kuid millest Eestis paikneb vaid 24 km pikkune lõik.
„Ida-Eesti vesikonnas on üheks põhiküsimuseks just Peipsi järve seisund ja selle paremaks muutmine,” ütles Reisner, täpsustades, et üheks ebameeldivamaks probleemiks Peipsi järve juures on toitainete rohkusest tulenev vetikate vohamine. „Koiva vesikonnas tuleb aga tähelepanu pöörata sellele, et see, mida me Koiva jõe valgalal Eestis teeme, mõjutab suures osas vee kaudu hoopiski lätlasi,” lisas ta.
Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehel, www.envir.ee/vmk. Aruteludel osalemiseks palume teatada telefonile 626 2855 või registreerida internetis www.envir.ee/osale.
