Väliseksperdid peavad Eesti uurimisasutusi elukaugeks
Nagu rääkis haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse as ekantsler Andres Koppel, ei ületanud korralisel hindamisel kahe aasta eest Jõgeva Sordiaretuse Instituut ja Eesti Maaviljeluse Instituut seatud latti.
Tegu oli iga seitsme aasta tagant tehtava rahvusvahelise hindamise ehk evalveerimisega, mis toimub kõikides teadusasutustes ja teadusvaldkondades.
Eesmärk on kindlaks teha need asutused ja uurimisvaldkonnad, mille teadus- ja arendustegevus on piisavalt kõrgel tasemel, et taotleda riigilt teadusraha – nii institutsionaalseid uurimistoetusi kui nn baasfinantseerimist.
Kaks hindamist järjest
Kuna kaks põllumajanduslikku uurimisinstituuti ei läbinud korralist evalveerimist, soovisid haridus- ja teadusministeerium ning põllumajandusministeerium viia läbi sihthindamise taime- ja mullateadustes. Selle eesmärk oli saada välisekspertide hinnangut põllumajandusteaduse valdkonna kohta Eestis ja nõu, kuidas edasi minna.
Sihthindamisega tehti algust möödunud aasta lõpul. Hinnati taimekasvatusega seonduvat põllumajandusteadust kuues asutuses – lisaks Jõgeva SAI-le ja Eesti Maaviljeluse Instituudile ka Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja eraettevõttes BiotaP.
Viieliikmeline rahvusvaheline komisjon, millesse kuulusid Rootsi, Taani, Hollandi, Iirimaa ja Ühendkuningriigi tunnustatud eriteadlased, hindas põhjalikult taime- ja mullateaduste olukorda. Nad käisid kõikides hinnatavates asutustes ja rääkisid nii teadlaste, doktorantide kui administraatoritega.
Pika ja põhjaliku hindamise tulemuseks oli raport, mis sisaldas soovitusi konkreetsetele asutustele tegutsemiseks ning riigile põllumajandusteaduse süsteemi korrastamiseks. Raportis on kirjas, et ülikoolides tegeldakse peamiselt teoreetiliste uurimustega, instituutides on aga põhirõhk praktilistel ja põllumeeste vajadustele suunatud uuringutel.
Reegleid tuleks muuta
Probleem on selles, et rahastamiseks vajaliku teadusliku taseme üks näitajaid on rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, mida praktilised uuringud ei pruugi tulemuseks anda.
Seega on praktilisema suunaga instituudid teadusraha taotlemisel ülikoolidega võrreldes vaeslapse osas, kuigi nende tegevus on põllumeestele ehk vajalikumgi.
Hindamiskomisjon ei pidanud õigeks, et selgelt eri suunitlusega asutustele kehtivad samad reeglid. EMVI ja Jõgeva SAI tegevuse jätkamiseks praegusega sarnaneval kujul tuleks neile tagada teatud baasraha, et nad saaksid keskenduda põhitegevusele ega peaks iga projekti jaoks eraldi raha
taotlema.
“Riigil on oma uurimisasutustele vaja anda senisest selgem ülesanne, kindlustada nad piisava baasfinantseerimisega, kaasata juhtimisse huvirühmade esindajad ja aidata neil kindla plaani kohaselt saavutada korralik alusteaduste tase,” on sellega nõus ka HTMi asekantsler Andres Koppel.
Üks soovitusi oli kaasata huvirühmad uurimisülesannete püstitamisse.
“Põllumajandussektori suurimaks puuduseks pidasid hindajad hästi toimiva nõustamissüsteemi puudumist,” märkis Andres Koppel. “Seetõttu ei jõua teave põllumeeste vajaduste kohta teadlasteni ja teadustulemused põllu-
meesteni.”
Mujal maailmas on põllumajanduses tugevad toojad, kes suutelised uuringuid rahastama. Komisjon tõdes, et Eestis on selliseid vähe. Enamik põllumehi on väiketootjad, kes ei suuda uuringuid tellida.
Ekspertide hinnangul on side põllumeeste ja uurimisinstituutide vahel nõrk ning tootjatelt ei tule instituutidele piisaval määral tuge. Seetõttu peaks põllumajandusministeerium teadusasutuste ülesannete määratlemise ja seal läbiviidavate uuringute jämeda otsa enda kätte võtma.
- Välishindamine ehk evalveerimine on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Evalveerimisi on kaht tüüpi.
- Seitsme aasta järel toimub kogu teadustegevuse lausaline hindamine ehk korraline evalveerimine, mille alusel saavad asutused taotleda riigieelarvelist uurimisraha.
- Lisaks tehakse vajadusel ka põhjalikumaid ja süvitsi ette võetavaid teaduse sihtevalveerimisi kitsamates teadusvaldkondades. Nende eesmärk on saada hinnanguid valdkondade taseme kohta ja ettepanekuid teadustöö parendamiseks.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Mullu tellisid Eesti põllumehed Jõgevalt viis uuringut
Rahvusvahelise ekspertkomisjoni väide, et Eesti põllumehed ei telli instituutidelt põllumajanduslikke teadusuuringuid, ei vasta päriselt tõele.
“Vaidlen vastu!” pole väitega, et Eesti tootjad ei jaksa teadusuuringuid tellida, nõus 2010. aasta põllumehe tiitliga pärjatud Madis Ajaots. “Kevili ja Jõgeva SAI on seljad kokku pannud ja rahastavad uuringuid.”
Samas tunnistab üks Eesti suurimaid teraviljakasvatajaid, et üksi ei ole ta valmis tervet uuringut rahastama, küll aga tulundusühistu Kevili kaudu nagu praegu.
“Uuringute tellimine on hoogustunud just eelmise aasta jooksul,” tunnistab Jõgeva SAI direktor Mati Koppel. Seda peamiselt seetõttu, et siis avanes mitu aastat oodatud MAKi meede 1.7.1 – põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö.
Kuidas kasvatada õlleotra
“Uuringud käivitusid 2011. aastal, kuid evalveerimise käigus hinnati 2006.–2010. aasta tööd,” selgitab Mati Koppel komisjoni hinnangut.
Praeguseks on käimas viis põllumeeste tellitud ja meetme 1.7.1 toetuse abil rahastatavat uuringut. Neist kõige mahukam tehaksegi Kevili soovil.
“Kevili toetatud uuring käsitleb õlleodra, saianisu ja etanoolirikaste sortide valikut ning kasvatusviise, et võimaldada ühtlase kvaliteediga suurte partiide tootmist,” räägib Koppel. “Tuli välja, et sortiment on liiga kirju ja hea kvaliteediga ühtlast saaki raske tagada.”
Nii sõelutaksegi mitu aastat kestva uuringu käigus 25 suvi- ja 25 taliviljasordi seast välja Eestis kasvatamiseks kõige sobilikumad. Selleks kasvatatakse neid nii Jõgeval kui ka Kevili liikmete põldudel üle Eesti ning viljast tehakse suur hulk analüüse.
Kevili müüb palju teravilja Eestist välja ja parema hinna saamiseks peaks selle kvaliteet vastama söödavilja asemel hoopis toiduvilja nõuetele. “Kui 200 000 tonni vilja müüakse välja ja parema kvaliteedi tõttu õnnestub iga tonni eest saada 10 eurot kõrgemat hinda, saavad Eesti viljakasvatajad kaks miljonit eurot rohkem,” arvestab Mati Koppel uuringutulemused rahanumbritesse ümber.
Mure lehemädanikuga
Teise ulatuslikuma projekti tellis TÜ Talukartul. See hõlmab automaatilmajaamade paigaldamist, et optimeerida kartuli-lehemädaniku tõrjet. “Algul plaanisid põllumehed teha viis pritsimist, aga ilm oli erinev, nii et Kesk-Eestis tuli teha kaks ja Raplamaal kaheksa pritsimist,” selgitab instituudi juht uuringu konkreetseid tulemusi.
Sojatoitude tootja tellimusel on käimas Eestis kasvatamiseks sobiva sojaoa aretus. Maailmast on suhteliselt keeruline hankida GMO-vaba soja, kõige kindlam on see ise kasvatada.
OÜ Viru Vili tellimusel käib maheteraviljaalane uuring, mille tulemusel peaks olema võimalik kvaliteetset mahevilja suurte partiidena toota ja turustada.
Käimas on ka maheköögiviljade kasvatamiseks kasutatavate maheväetiste projekt, mille on tellinud üks Võrumaa väiketootja.
Tänavu on Mati Koppeli sõnul olemasolevatele uuringutele lisa tulemas. “Põllumeeste tellitud uuringud moodustavad kogumahust 10–20 protsenti,” hindab Jõgeva SAI direktor.
