"Missioonil osalenud eksperdid leidsid, et peamine seakatku kiire leviku ja koduseafarmide nakatumise põhjus on haiguse väga kõrge kontsentratsioon metssigade populatsioonis," ütles VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Tema sõnul ei tohiks haiguse jõudmisel kodusigadeni alahinnata inimese rolli viiruse levitamisel. "Seepärast rõhutati bioohutusmeetmete rakendamise olulisust,“ sõnas Kristian.

Taudi tõrjumiseks metsas tuleb võimalikult paljud metsseakorjused matta, kuna need jäävad väga pikaks ajaks haiguse leviku allikateks.

Eksperdid leidsid, et metssigade populatsiooni tuleb vähendada, populatsiooni arvukana hoidmine lisasöötmise abil lõpetada ning senisest enam peaksid bioohutusnõuete täitmisele tähelepanu pöörama ka jahimehed, mis tähendab, et nii OIE kui ka ÜRO eksperdid kiitsid heaks ametivõimude seniseid meetmed, mida on rakendatud katku tõrjumisel ja selle leviku piiramisel.

Eestis külastasid eksperdid missiooni käigus seakasvatusega tegelevaid ettevõtteid ja majapidamisi farmide territooriumitele sisenemata, maakondlikke veterinaarkeskusi ning taudistunud jahipiirkondades asuvaid metssigade söötmiskohti Võru ja Järva maakonnas.

Missioonil osalesid sigade Aafrika katku eksperdid Saksamaalt, Itaaliast ja Venemaalt ning Euroopa Komisjoni, OIE ja FAO esindajad.

Missiooni tulemusel koostatakse kirjalik raport, mis esitatakse OIE/FAO Piiriüleste loomataudide tõrjumise globaalse raamistiku (GF-TAD) sigade Aafrika katku ekspertide alalisele töögrupile ning kohalikule veterinaarteenistusele.

Ekspertmissioonid viiakse läbi kõigis seitsmes riigis, kus sigade Aafrika katk levib – lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas.