Valjala seemnekeskus kasvatab Eestis ainsana Rootsi ristikuseemet

                     
Valjala seemnekeskus kasvatab Eestis ainsana Rootsi ristikuseemet
Foto on illustratiivne.
Foto: Raivo Tasso

Valjala seemnekeskus kasvatab Farm Plant Eesti AS-i tellimusel Rootsi päritolu ristikusorti Ares, olles ainus selle heinaseemne kasvataja Eestis.

Valjala seemekeskuse juht Ennu Vaher ütles Saarte Häälele, et Ares külvati esmakordselt Saaremaal maha 2010. aastal, praeguseks on selle heinaseemne all umbes poolsada hektarit põllupinda. Sordi kasvatamisse on kaasatud ka mõned talunikud ja Ranna Agro PÜ Pöide vallast.

Ennu Vaheri sõnul võttis ta võõramaise sordi kasvatada, kuna sordi esindaja kinnitusel on Ares seemne suure saagivõimega sort. "Kui tavaristik püsib kamaras kaks aastat ja teine aasta on ta juba üsna kidur, siis Arese puhul lubati mulle kolm seemnesaagi aastat," rääkis Vaher.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Phytophtora – ohtlik haigusetekitaja
Phytophtora spp. tekitatud nekrootiline, selgelt nähtav laik halli lepa tüvel.
Haigusetekitaja Phytophtora spp. on palja silmaga mitte nähtav üliväike seenetaoline organism.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.