Tänu hästi toimivale geodeetilisele süsteemile saab looduses täpselt määrata mistahes objekti asukohta ja kuju. Täpsed asukohaandmed on aga abiks näiteks topograafiliste kaartide koostamisel ja uuendamisel; kinnistu piiride määramisel või täpsustamisel; kaevandusalade kaardistamisel; kinnisvara arendamisel alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses jne.

Ühtne ja järjepidevalt toimiv geodeetiline süsteem on aluseks ka sellele, et kahe- või kolmemõõtmeliste koordinaatidega varustatud asukoha- ehk ruumiandmed on üheselt mõistetavad ning erinevates andmekogudes ja registrites (maakataster, kinnistusraamat, ehitisregister jne) koos kasutatavad.

Riiklike geodeetiliste tööde koordineerija ja kaitsevööndis tegutsemiseks loa menetleja on Maa-amet. Kohalikke geodeetilisi töid korraldab ja kaitsevööndis tegutsemiseks annab loa kohalik omavalitsus.

Kõik geodeetiliste tööde käigus tekkivad andmed kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse, mille vastutav töötleja on Maa-amet. Geodeetilised punktid* leiab ka kaardirakenduselt aadressil http://geoportaal.maaamet.ee/. Kuvatud on punkti nimi, asukoha koordinaadid, kirjeldus, punkti tähistava märgi liik, klass ning punkti seisukord. Kokku on Maa-ametil andmed ligi 37 000 geodeetilise punkti kohta.

Geodeetiliste punktide andmed on kõigile tasuta kättesaadavad. Geodeetiliste tööde käigus kogutud mõõdistuse ja arvutuse algandmetega tutvumiseks tuleb pöörduda Maa-ameti poole kirjaliku taotlusega.