11.04.2012 esitas MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühing tunnustamistaotluse tori hobuse vana-tori suuna tõuraamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijana.

26.04.2012 moodustas VTA peadirektor käskkirjaga nr 79 tori hobuse ajutise komisjoni, kelle eesmärgiks oli saada vastused järgmistele küsimustele:
- kas kavandatava tori hobuse uue aretussuuna algpopulatsiooni kuuluvad hobused on fenotüübiliste omaduste poolest ühtlikud ja vastavad 11.04.2012 vana-tori hobuse ühingu poolt esitatud aretusprogrammis toodud kirjeldusele;
- kas ühingu liikmetel on piisavalt suur kari aretusprogrammi läbiviimiseks;
- kas uue ühingu tunnustamine ohustab tori hobusetõu säilimist või Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretus-ja säilitusprogrammi?

Tori hobuse ajutine komisjon leidis, et hobused on ühtlikud ja vastavad kirjeldusele, tegevliikmetel on piisav kari aretusprogrammi läbiviimiseks ja tunnustust taotlev aretusühing ei ohusta tori hobusetõu säilimist ning Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretus- ja säilitusprogrammi.

VTA kontrollis aretusühingu/jõudluskontrolli läbiviija ja tema kavandatud aretustegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Tunnustamise käigus kontrolliti aretusühingu liikmete tegevuse vastavust aretusalastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Tunnustust taotleva isiku kavandatud aretustegevus tunnistati nõuetekohaseks ning vastavaks kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele.

04.06.2012 tunnustati Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsusega nr 208 aretusühing MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühing järgmistes aretusvaldkondades: tori tõugu hobuste vana-tori suuna tõuraamatu pidamine ja tori tõugu hobuste vana-tori suuna jõudluskontrolli läbiviimine.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liikmed olid ühingu tunnustamise vastu, väites, et puhta põlvnemisega tori hobuste osakaal populatsioonis on hetkel juba nii väikesearvuline, et kui seda jagada kahe aretusseltsi tõuraamatu vahel, mõjub see tõule kindlasti hävitavalt.

Pahameelt tekitas ühe tõuraamatu pooldajate hulgas seegi, et uues tõuraamatus sooviti tõug nimetada vana-tori hobuseks. “Kuidas saab äkki nii pika ajaloolise põlvnemislooga tori hobust vaadata kui uut tõugu, lisades tõu nimele ühe omadussõna?” viitasid nad tõu väärtuse võimalikule langusele.

Vana-tori hobuse pooldajad olid ja on ka praegu risti vastupidisel seisukohal: mitu tõuraamatut ei killusta tõugu, selle väärtus hoopis tõuseb, sest veresusele hakatakse senisest enam tähelapanu pöörama.