Vanad olijad, uued asjad

                     
Maaleht
Vanad olijad, uued asjad
Maamess 2012.
Foto: Raivo Tasso

Tänavu peavad oma 20. sünnipäeva mitmed ettevõtted, kes on Maamessil osalenud aastast aastasse.

Maamessil on tänavu juubel – üritus toimub juba 20. korda! Nii tutvustasid messi korraldajad juba mitu kuud ette, kui kutsusid ettevõtjaid ja külalisi taas Tartusse Eesti suurimale põllumajandusnäitusele.

Vastuseks küsimusele, kas mõni firma või organisatsioon on kõigil 20 korral messil osalenud, ei olnud Maamessi projektijuhil Margus Kikkulil vaja pikalt mõelda. Juubeliks said eeltööd tehtud, mehe vastus oli lühike: “Maaülikool.”

Vaid ühe aasta jagu jääb lühemaks Maalehe Maamessi-ajalugu.

Täiustatud kartulikorvid

Kikkuli sõnul oli selgi korral kohal päris palju firmasid, kes esimesestki messist osa võtsid. Kui mõningaid nimesid nimetada, siis peale maaülikooli veel Estre, Autra, Taure, Tamsalu EPT, Sami ja Elves. Mõnel on küll nimi aja jooksul muutunud, aga sisu ja tegevus jäänud samaks.

“Tuumikuks on olnudki 50–60 firmat, kes on enamasti alati kohal,” iseloomustas Kikkul messil osalejaid läbi aegade.

Igati loogiline, et need, kes olid end messile eksponeerima tulnud, püüdsid rahvale, võimalikele ostjaile, näidata midagi uut, mida pakkuda oli. Seepärast tundus ootamatu, et maaülikool meelitas külastajaid oma näitusealale mitte teadustööde, vaid kartulikorvidega.

“Pakume erilisi ergonoomilisi traatkorve, need on kerged ja ka mugavad, hea käes hoida,” selgitas Heiko Teern maaülikoolis tegutsevast kunsti- ja disainigrupist.

Metsamajanduse kolmanda kursuse tudeng ja samas disainigrupis oma loovust proovile panev Klaus Vinkman lisas, et kartulikorvi juures on oluline ka selle vastupidavus. Vahel tahetakse põllul korvile isegi istuda. “Oleme sellegi ära katsetanud, kannatab istumist küll,” kinnitas Vinkman.

Nii nagu jalgratast on läbi aegade edasi arendatud, nii saab Teerni ja tema mõttekaaslaste veendumusel ka kartulikorvi paremaks muuta, tegelda tootearendusega.

“Katsetame praegu eri lahendusi, näiteks kuidas korvi sisse võrku panna, et selle korviga ka marjul ja seenel käia,” arutles Teern, lisades, et arvamusi on saadud ka messilkäijatelt.

Sellest, et tegu on maaülikooli kunsti- ja disainigrupi liikmete asjaliku ettevõtmisega, annab tunnistust ka asjaolu, et Läänemaal Ristis asuv AS Lääne Risti on asunud tudengitega koostöö tulemusena neid korve juba tootma ning aianduspoodides müümagi.

“Me oleme ju lähedal, maateemalisi asju saame praktikutele hästi välja pakkuda,” pidas maaülikooli tudengite vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille üheks põhjuseks, miks maaülikool ühtegi messi vahele pole jätnud. Tema ise on paarikümnest korrast vähemalt pooltel tutvustanud noortele või nende vanematele õppimisvõimalusi.

Seekord õpetasid maaülikooli õppejõud ja teadlased soovijatele messil mustika ja küüslaugu kasvatamist, andsid nõu loomahaiguste puhul ning vastasid energiaalastele küsimustele.

Tagasiside on vajalik

Märksõna “20” iseloomustas mitte üksnes Maamessi ja maaülikooli oma 20 osalemiskorraga. Sama märksõna kasutasid mitmed teisedki. “Tähistame tänavu oma tegutsemise 20. aastapäeva, esimese looma töötlemist alustasime 7. aprillil 1992,” rääkis Maalehele Otepää lihatööstuse Edgar rajaja ja juht Maie Niit.

Niidu sõnul alustasid nad toona kolmekesi, nüüd on lihatööstuses ametis 33 inimest. Maamessil ei käida väikese firmana küll tihti, kuid vähemalt kolme-nelja aasta tagant tahetakse end taas ka messil näidata ja oma toodetele uusi sõpru võita. Kulude kokkuhoiuks esinesid Valgamaa toidutootjad tänavu õlg õla kõrval ühises boksis.

Otepää lihatööstuse tehnoloog Maie Kütt hindab messidel käimisel oluliseks tagasisidet, vahetut suhtlemist tarbijaga. Aga samuti saab messidelt uusi kontakte kaubandusega, et oma müügivõimalusi laiendada.

“Näiteks Saaremaalt tunti siin meie vastu huvi, ehk jõuame oma toodetega ka saartele välja,” arutles Kütt.

Sarnaselt Otepää lihatööstusega peavad tänavu oma 20. sünnipäeva veel mitugi messil üles astunud ettevõtet. Olgu selleks siis põllumajandustehnika müüja AS A. Tammel, puidutöötlemisettevõtetele seadmeid müüv AS Hekotek, masinatööstusettevõte Same OÜ või siis elektrimootoritega tegelev AS Konesko.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (3)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.