Vanad olijad, uued asjad

                     
Maaleht
Vanad olijad, uued asjad
Maamess 2012.
Foto: Raivo Tasso

Tänavu peavad oma 20. sünnipäeva mitmed ettevõtted, kes on Maamessil osalenud aastast aastasse.

Maamessil on tänavu juubel – üritus toimub juba 20. korda! Nii tutvustasid messi korraldajad juba mitu kuud ette, kui kutsusid ettevõtjaid ja külalisi taas Tartusse Eesti suurimale põllumajandusnäitusele.

Vastuseks küsimusele, kas mõni firma või organisatsioon on kõigil 20 korral messil osalenud, ei olnud Maamessi projektijuhil Margus Kikkulil vaja pikalt mõelda. Juubeliks said eeltööd tehtud, mehe vastus oli lühike: “Maaülikool.”

Vaid ühe aasta jagu jääb lühemaks Maalehe Maamessi-ajalugu.

Täiustatud kartulikorvid

Kikkuli sõnul oli selgi korral kohal päris palju firmasid, kes esimesestki messist osa võtsid. Kui mõningaid nimesid nimetada, siis peale maaülikooli veel Estre, Autra, Taure, Tamsalu EPT, Sami ja Elves. Mõnel on küll nimi aja jooksul muutunud, aga sisu ja tegevus jäänud samaks.

“Tuumikuks on olnudki 50–60 firmat, kes on enamasti alati kohal,” iseloomustas Kikkul messil osalejaid läbi aegade.

Igati loogiline, et need, kes olid end messile eksponeerima tulnud, püüdsid rahvale, võimalikele ostjaile, näidata midagi uut, mida pakkuda oli. Seepärast tundus ootamatu, et maaülikool meelitas külastajaid oma näitusealale mitte teadustööde, vaid kartulikorvidega.

“Pakume erilisi ergonoomilisi traatkorve, need on kerged ja ka mugavad, hea käes hoida,” selgitas Heiko Teern maaülikoolis tegutsevast kunsti- ja disainigrupist.

Metsamajanduse kolmanda kursuse tudeng ja samas disainigrupis oma loovust proovile panev Klaus Vinkman lisas, et kartulikorvi juures on oluline ka selle vastupidavus. Vahel tahetakse põllul korvile isegi istuda. “Oleme sellegi ära katsetanud, kannatab istumist küll,” kinnitas Vinkman.

Nii nagu jalgratast on läbi aegade edasi arendatud, nii saab Teerni ja tema mõttekaaslaste veendumusel ka kartulikorvi paremaks muuta, tegelda tootearendusega.

“Katsetame praegu eri lahendusi, näiteks kuidas korvi sisse võrku panna, et selle korviga ka marjul ja seenel käia,” arutles Teern, lisades, et arvamusi on saadud ka messilkäijatelt.

Sellest, et tegu on maaülikooli kunsti- ja disainigrupi liikmete asjaliku ettevõtmisega, annab tunnistust ka asjaolu, et Läänemaal Ristis asuv AS Lääne Risti on asunud tudengitega koostöö tulemusena neid korve juba tootma ning aianduspoodides müümagi.

“Me oleme ju lähedal, maateemalisi asju saame praktikutele hästi välja pakkuda,” pidas maaülikooli tudengite vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille üheks põhjuseks, miks maaülikool ühtegi messi vahele pole jätnud. Tema ise on paarikümnest korrast vähemalt pooltel tutvustanud noortele või nende vanematele õppimisvõimalusi.

Seekord õpetasid maaülikooli õppejõud ja teadlased soovijatele messil mustika ja küüslaugu kasvatamist, andsid nõu loomahaiguste puhul ning vastasid energiaalastele küsimustele.

Tagasiside on vajalik

Märksõna “20” iseloomustas mitte üksnes Maamessi ja maaülikooli oma 20 osalemiskorraga. Sama märksõna kasutasid mitmed teisedki. “Tähistame tänavu oma tegutsemise 20. aastapäeva, esimese looma töötlemist alustasime 7. aprillil 1992,” rääkis Maalehele Otepää lihatööstuse Edgar rajaja ja juht Maie Niit.

Niidu sõnul alustasid nad toona kolmekesi, nüüd on lihatööstuses ametis 33 inimest. Maamessil ei käida väikese firmana küll tihti, kuid vähemalt kolme-nelja aasta tagant tahetakse end taas ka messil näidata ja oma toodetele uusi sõpru võita. Kulude kokkuhoiuks esinesid Valgamaa toidutootjad tänavu õlg õla kõrval ühises boksis.

Otepää lihatööstuse tehnoloog Maie Kütt hindab messidel käimisel oluliseks tagasisidet, vahetut suhtlemist tarbijaga. Aga samuti saab messidelt uusi kontakte kaubandusega, et oma müügivõimalusi laiendada.

“Näiteks Saaremaalt tunti siin meie vastu huvi, ehk jõuame oma toodetega ka saartele välja,” arutles Kütt.

Sarnaselt Otepää lihatööstusega peavad tänavu oma 20. sünnipäeva veel mitugi messil üles astunud ettevõtet. Olgu selleks siis põllumajandustehnika müüja AS A. Tammel, puidutöötlemisettevõtetele seadmeid müüv AS Hekotek, masinatööstusettevõte Same OÜ või siis elektrimootoritega tegelev AS Konesko.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.