Vapsik tahab kaske närida
Mõistatasin juba mitu aastat, mis on juhtunud paarikümne noore 4–5aastase kasega. Maapinnalt ligi kahe meetri kõrguselt oli neil peene näpu jämedusest kohast ladva koor mõne sentimeetri ulatuses kadunud. Selle tagajärjel noore puu latv järgmisel aastal kuivab ja alumistest okstest tekib mitu uut ladvaharu. Puu on rikutud või tuleb üleliigsed harud ära lõigata.
Pidasin seda esmalt mingiks seenhaiguseks. Hiljuti aga märkasin ühe kase pliiatsijämedusel kõrvaloksal kahtlast tegutsemist. Seal keerutasid ja sumisesid ligi 2 cm pikkused vaablasetaolised putukad ning lisaks kogunesid sinna kärbsed ja sipelgad.
Vaablased närisid kasekoort, hoides puul pidevalt värsket haava. Nii panid nad puu mahlad mööda tüve alla nirisema. Seda magusat siis noolisid kõik teised. Üllatav, et augustis kase mahl tõesti jooksis mööda tüve nagu kevadelgi.
Metsaomanik
Margus Ameerikas
Kommenteerib Heino Õunap,
metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsakaitseosakonna juhataja
Tegu on vapsikuga (Vespa crabro), Eesti suurima ühiselulise herilasega. Sageli kutsutakse vapsikut vaablaseks, aga see pole õige nimetus.
Vapsikukahjustused on viimastel aastatel sagenenud, kusjuures kahjustatud on ikka ühte või mõnda puud. Asjatundjate kinnitusel on vapsiku arvukus viimastel aastatel suurenenud.
Kirjanduse andmetel koorib vapsik puude noori oksi kahel eesmärgil – koort kasutatakse pesa ehitamiseks, magus mahl ja mahlane kambium lähevad toiduks.
Mõnel pool USAs on olnud puukoolides suuri kahjustusi. Seal kahjustab see Euroopast pärit liik kõige rohkem saari ja kaski, eriti 3–5 aasta vanuseid oksi. Saar-
tel näritakse koort enamasti laikudena, kaskedel aga sagedamini ümber kogu oksa. Seetõttu saared tihti paranevad, kuid kaskede oksad ja ladvad ülalpool rõngastamise kohta kuivavad. Vigastatud kohast võivad puud nakatuda seen- ja bakterhaigustesse.
Kui kahjustus on ulatuslik, võib puid töödelda putukamürkidega. Metsa majandamise eeskiri lubab seda metsamaal teha, aga ainult metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse koostatud metsakaitse-ekspertiisi alusel.
Kui tegu on mõne või ka paarikümne ilupuuga või istandusega mittemetsamaal, on võimalik kahjustatud oksi pritsida või kahjustatud kohtade ümbrust pintseldada-tupsutada mõne püretroidpreparaadi (nt Decis 2.5 EC, Fastac 50, Kestac 50) 1,5–2% vesilahusega. Kuna need insektitsiidid on paljudele putukatele peletava toimega, võib juhtuda, et töödeldud puid vapsikud tõesti enam ei kahjusta, kuid hakkavad koorima uusi puid.
Kodu lähedal võib kõne alla tulla ka vapsikupesa hävitamine (just kevadel, kui pesa on veel väike), aga see ei ole ohutu. Vapsik on herilastest üks rahumeelsemaid, kuid kirjanduse andmetel võib juba 10 nõelamist olla inimesele surmav.
Enne mürkide kasutamist või ka pesa kallale minekut soovitan kaaluda, kas kahjustus annab selleks piisavalt põhjust, pealegi kui tulemus ei tarvitse kaugeltki ootuspärane olla.
