Analüüsid on näidanud, et keskmiselt on veiste vedelsõnniku ühes kuupmeetris lämmastikku 3,5 kg, fosforit 1,5 kg, kaaliumi 4,5 kg, kaltsiumi 1,2 kg, väävlit 0,5 kg ja magneesiumi 0,4 kg. Peale selle sisaldab vedelsõnnik elemente Zn, Cu, Ni, Pb, Cr, As ja Cd ning desoaineid ja loomade ravis kasutatavaid ravimeid. Võrreldes taheda veisesõnnikuga, on vedelsõnniku makroelementide sisaldus enam kui kaks korda väiksem.

Sõlmpunktiks otstarbekas kasutamine

Loomade kinnispidamisel koguneb väljaheiteid aasta ringi, kuid vedelsõnnikut saab väetisena kasutada suhteliselt lühikesel ajavahemikul. Talvel kogunenut võib pruukima hakata alles kevadel ning kasutusaeg lõpeb mulla sügisese külmumisega.

Taheda veisesõnniku käitlemist on Eestis uuritud väga palju. Seda on kõige otstarbekam panna sügisel künni alla ja taliteraviljadele künni alla juulis-augustis. Vedelsõnniku kasutamise kohta on aga uurimusi suhteliselt vähe, kuigi selle kogused on suured ning suurenevad jätkuvalt.

Vedelsõnniku kasutamise efektiivseks planeerimiseks on väga oluline teada selle toitainete sisaldust. Seega on vaja teha laboratoorne analüüs, milles määrata kuivaine ning N, P, K, S ja Mg üldine sisaldus. Vaja on teada ka taimede poolt kiiresti omastatava lämmastiku NH4-N ja NO3-N sisaldust. Põllule antavas vedelsõnnikus võib kergesti omastatav lämmastik väheneda nii ammoniaagi lendumise kui ka nitraatide väljauhtumise tõttu. Vedelsõnniku põllule jaotamise seadmed saab jagada vastavalt jaotamise viisile:

• mulla pinnale,
• mulla sisse,
• mullaga segamiseks.

Jaotusseadmed erinevad tõhususelt

Pinnale jaotamine võib toimuda kas paisklaoturiga või lohisvoolikutega laoturiga.

Paisklaoturi kasutamisel on lämmastikukadu suur, mistõttu see on keskkonnale suhteliselt kahjulik, eriti kõrge õhutemperatuuri ja tuulise ilma korral. Niisugust laotusviisi tuleks kasutada suhteliselt jahedate, tuulevaiksete ning uduste ilmadega soovitatavalt koristatud teraviljapõldudele, kus põhk on peenestatult tagastatud mulla pinnale. Laotatud vedelsõnnik tuleb kiiresti pinnasesse segada. Kerge lõimisega muldadel on soovitatav kasutada rullrandaali ning raske lõimisega ja kiiresti tihenevatel muldadel rullkäpprandaali.

Ammooniumlämmastiku kadu on oluliselt väiksem (kolmandiku võrra), kui vedelsõnnik laotada lohisvoolikutega laoturiga. See tehnoloogia võimaldab anda vedelsõnnikut ka teraviljadele ja teistele kultuuridele kasvu ajal pealtväetisena. Lohisvoolikutega laoturid panevad vedelsõnniku ribadena. Sõnnik väljub igast eraldi olevast voolikust lindina mulla pinnale taimeridade vahele. Riba laius on 10-15 cm, mistõttu taimed ei määrdu.

Vedelsõnniku otse muldaviimine on oluliselt keskkonnasõbralikum. Laoturid võivad olla kolme erineva tööseadisega.

• Kahekettaline laotusseade lõikab mulda V-kujulise pilu, millesse voolikust tuleb vedelsõnnik.

• Sfäärilise kettaga laotusseade lõikab mulda eelmisest sügavama pilu, kuhu mahutatakse rohkem vedelsõnnikut. Pilu kaetakse mullaga.

• Sahkkäppseadmega juhitakse vedelsõnnik otse mulda. Muldaviimise sügavus on 10-20 cm. Sellise andmisviisi positiivne omadus on ammooniumlämmastiku väike kadu.

Vedelsõnniku mõju saagile

EMVI-s on uuritud ka vedelsõnniku mõju eri põllukultuuride saagile. Senised uurimused on näidanud, et vedelsõnnik on väärtuslik kiiretoimeline väetis. Katses, kus kasutati sea vedelsõnnikut, milles oli ühes kuupmeetris lämmastikku 1,5-1,7 kg, fosforit 0,4-0,5 kg ja kaaliumi 0,5-0,6 kg, andis see põuakartlikul rähksel liivsavimullal saagilisa 16-47%. Kasutatud vedelsõnniku kogused odrale ja suvinisule olid 20 t/ha ning suvirapsile, talinisule ja rukkile 40 t/ha.

Väga huvitavaks kujunesid sea vedelsõnnikuga väetamise tulemused põllukultuuride saagile turvasmullal. Kahe erineva külvisemääraga teraviljapõlde väetati normiga 20 t/ha. Nii täiskülvisemääraga (600 idanevat tera m2-le) kui ka kolm korda väiksema külvisemääraga külvatud foonil olid suvinisu saagid praktiliselt võrdsed (vastavalt 4,2 ja 4,1 t/ha). Väetamise tulemusena võrsusid taimed hästi. Täiskülvisemääraga variandis oli loomise alguseks ruutmeetril 2400-3200 võrset ning vähendatud külvisemääraga variandis 1000-1200 võrset. Koristamise ajal oli produktiivseid võrseid mõlemas variandis pea võrdselt: 500-520 tk/m2.

Turvasmullal on uuritud veel sea vedelsõnniku mõju suvirapsi saagile. Vedelsõnniku normi 20 t/ha korral ulatusid saagid 3,5-3,9 tonnini hektarilt.

Samuti on veise vedelsõnnik osutunud efektiivseks talinisu pealtväetisena. Mineraalmuldadel on põhiväetiste foonil P 40 ja K 70 (vedelsõnnik antud lohisvoolikutega kevadel) saadud küllalt kõrgeid saake.

Andmetest nähtub, et mida suurem oli vedelsõnniku kogus, seda suuremaks kujunes saak: 40 t/ha vedelsõnnikut andis 120 kg lämmastikuga ligilähedase saagi.

Vedelsõnnik on tõhus veel siis, kui seda anda taliviljadele külvieelse mullaharimise alla. Talirukis, mille eelviljaks oli varajane oder ning kus põhk tagastati mulda peenestatuna ja selle lagundamise soodustamiseks jaotati 30 t/ha vedelsõnnikut (segati rullrandaaliga mulda), andis 30% kõrgema saagi kui ilma vedelsõnnikuta variant. Efektiivne on vedelsõnnik ka kevadisel teraviljade külvieelsel muldaviimisel.

Seoses vedelsõnniku osatähtsuse pideva suurenemisega on selle kasutusvõimaluste uurimine väga aktuaalne. EMVI-s on viimastel aastatel sellealast uurimistööd oluliselt laiendatud. Rajatud on nii statsionaarseid põldkatseid kui ka ulatuslikke tootmistehnoloogilisi katseid. Töösse on kaasatud ka uuringu tulemuste otsesed kasutajad.

Peeter Viil, EMVI tehnika- ja tehnoloogiaosakonna vanemteadur
Taavi Võsa, EMVI tehnika- ja tehnoloogiaosakonna juhataja

Ajakiri Maamajandus

Tabel 1. Sea vedelsõnniku mõju põllukultuuride saagile

Kultuur Saak, t/ha Vedelsõnniku
Vedelsõnnikuta
Vedelsõnnikuga
t/ha
%
Oder
2,82
3,60
0,78
28
Suvinisu
2,75
3,18
0,43
16
Suviraps
1,88
2,65
0,77
41
Talinisu
2,35
2,88
1,10
47
Rukis
2,00
2,83
0,83
42


Tabel 2. Veiste vedelsõnniku mõju talinisu saagile, t/ha

Variant
N, kg/ha
'Ramiro'
'Olivin'
Vedelsõnnik 20 t/ha
72
3,9
4,0
Vedelsõnnik 40 t/ha
144
5,1
5,7
Vedelsõnnik 60 t/ha
216
6,6
7,6
Mineraalne lämmastik
120
5,2
6,1