Maamajandus

Veekaitsevööndi piiridest tuleb täpselt kinni pidada



Saesaare tamm
Ahja jõgi.Foto: Raivo Tasso

Nõustajateni on jõudnud põllumeestelt teave, et PRIA-l on sel aastal kasutada täpsed veekaitsealade kaardid ning nende järgi ulatuvad külvid mõnel pool veekaitsevööndisse.

„Kui põllumees, kes rajas uued rohumaad või sügisel talivilja külvas, ei teadnud täpselt veekaitseala piiri, siis võis juhtuda, et tal kasvavad veekaitsealal mitte lubatud kultuurid,“ selgitab temani jõudnud probleemi nõustaja Targo Pikkmets. „Selliseid ebatäpsusi võib vaadelda tahtliku rikkumisena ja see toob kaasa suured mahaarvamised toetustest.“

Kaarte saab täpsemalt vaadata

PRIA kinnitab, et mingeid uusi kaarte pole. „Veekaitsevööndid on maa-ameti kaardirakenduses väljas juba aastaid, PRIA avalikul veebikaardil aga alates eelmisest aastast,“ selgitab probleemi võimalikku tekkepõhjust PRIA põldude registri büroo juhataja Kadri Pärnpuu. „Alates 2017. aastast näidatakse neid aga ka e-PRIAs koos hoiatusega taotlejale, et tema põld asub veekaitsevööndis.“

Pärnpuu selgitusel vastutab veekaitsevööndite kaartide eest keskkonnaregister . PRIA kuvab neid aga alates 2016. aastast eraldi kihina oma veebikaardil.

„Vasakul ülal on kast „Kihid“, sellel klikkimisel avaneb kihtide kohta rippmenüü. Kaarti tuleb suurendada seni, kuni helehall kiri muutub tumedamaks. Siis tuleb teha linnuke kasti „Veekaitsevööndid“ ees. Kui teha samaaegselt nähtavaks veekaitsevööndi ja põllumassiivi kaardikiht, siis on kaardil näha nende kattuv osa,“ soovitab Pärnpuu põllumeestel enne toetusavalduse täitmist endale pilt selgeks teha.

Ristikut veekaitsealal kasvatada ei tohi

Seotud lood:

Teine mure võib olla see, et alates 2015. aastast on veekaitse nõue seotud ka rohestamise ökoaladega. Nimelt ei ole veekaitsevööndis lubatud kasvatada ökoalade nõude täitmiseks vajalikku lämmastikku siduvat kultuuri. Sellised kultuurid on ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, vikk, esparsett, hernes ning uba (v.a sojauba).

Rohestamise toetusega seotud ökoalade nõuete ning liblikõieliste kultuuridega seotud nõuete täitmist kontrollib PRIA. PRIA nõunik Jaana Karja üteb, et kui PRIA tuvastab, et osa liblikõieliste kultuuride põllust jääb veekaitsevööndisse, siis sellele osale põllust rohestamise toetust ei maksta.

„Veekaitsevööndi sätestamine ja sellega seotud piirangud tulenevad veeseadusest, mis võeti vastu juba 1994.a. Sama seadus kehtestab ülesanded seoses järelevalvega. Veekaitse teemalised nõuded sisalduvad alates 2012. aastast ka nõuetele vastavuse nõuetes. Nii veekaitse kui ka nõuetele vastavuse veega seotud nõuete üle teeb järelevalvet ja kontrolle Keskkonnainspektsioon,“ selgitab Karja.

Nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral vähendatakse toetusi vastavalt rikkumise tõsidusele, ulatusele ja korduvusele. Kontrolli ja hindamist, samuti toetuste vähendamist on selgitatud nõuetele vastavuse trükises ning hindamismaatriksid on avaldatud PRIA kodulehel.

„Pindalapõhiste toetuste taotleja peab taotlusele märkima andmed oma tegeliku maakasutuse ning kasvatatavate kultuuride kohta,“ selgitab Karja. „Kui ta on külvanud kultuure veekaitsevööndisse, siis on tegemist rikkumisega ning sanktsioonid määratakse hindamismaatriksi alusel (http://www.pria.ee/docs/essential_resources/205.pdf). PRIA-l ei ole võimalik anda soovitust, kuidas sügisese külviga juba toimunud rikkumist praegu heastada nii, et see ei tooks kaasa uut rikkumist veekaitsevööndis keelatud majandustegevuse näol.“

KOMMENTAAR, keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon
Alates 1994. aastast kehtib veekogude kaldaalal veekaitsevöönd, kus majandustegevus on keelatud, sealhulgas kultuuride kasvatamine. Algselt oli see sätestatud ranna ja kalda kaitse seadusega, alates 2005. aastast veeseadusega.

Veekaitsevöönd on kehtestatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Seega on tegemist väga vana nõudega, mis ei tohiks kellelegi üllatusena tulla.

Maa-ameti kaardirakenduses on kitsenduste kaardirakenduses veekaitsevööndi piir näha olnud aastaid. See, et Maa-ameti kaardirakendust veekaitsevööndi ulatuse tuvastamiseks on võimalik põllumehel näha ka otse e-PRIA kaudu, on toetuse taotlejale võimalus võimalikult palju informatsiooni kätte saada ühest infosüsteemist.
VEEKAITSEVÖÖND
  • Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m.
  • Veekaitsevööndis on keelatud: majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.
  • Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.
  • Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.

Allikas: veeseadus

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare