Veekogud on keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all

 (4)
                     
Maaleht
Veekogud on keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all
Reuters/Scanpix

Kuna kalade kudeaeg jätkub, teeb Keskkonnainspektsioon rikkumiste ennetamiseks ja röövpüüdjate tabamiseks veekogudel tugevdatud kontrolli.

Haugi kudeaeg veel kestab ja kehtivad ka sellega seotud püügipiirangud. Merest ega Võrtsjärvest ei tohi haugi püüda kuni 30. aprillini, siseveekogudel on haugipüük keelatud 10. maini ja Peipsi järvel 15. maini. Samuti ei tohi 15. maini merel võrkudega lesta püüda, Soome lahel on lestapüük keelatud kuni 31. maini. Edasi tulevad vimma- ja latikapüügipiirangud. See tähendab, et enne kalale minekut tuleb kindlasti veenduda, millist kala ja kus parajasti püüda tohib.

Keeldudele ja meeldetuletustele vaatamata jätkub kahjuks röövpüüdjaid, kes üritavad erinevate vahenditega kalda äärde ja madalasse vette kudema tulevat kala püüda. Seetõttu tähendab kevad kalajärelevalvega tegelevatele inspektoritele pingelist tööaega.

Lõuna regiooni inspektorid on viimase nädala jooksul tabanud kolm isikut, kes üritasid ahinguga kudevat haugi püüda. Nende suhtes on alustatud menetlused. Samuti puutuvad inspektorid igapäevaselt kokku püügile pandud nakkevõrkudega, millede omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, sest püünistel puuduvad nii tähistused kui ka märgistused. Lämmijärvest on inspektorid nädalaga eemaldanud üle 40 selguseta kuuluvusega nakkevõrgu ning vabastanud hulgaliselt kalu, kellel on nüüd edaspidi võimalus veel järglasi anda.

Samasuguseid näiteid on ka teistest piirkondadest. Pärnumaal on alustatud väärteomenetlust kolme haugipüüdja suhtes, kellest üks on kutseline kalur. Paaderemaa, Küti, Reiu, Audru ja Ura jõest on ära võetud 10 nakkevõrku ja 8 väiksemat jõemõrda, samuti leiti üks kahv ja raudrehast valmistatud torkeriist.

Harjumaal on haugipüüdjate suhtes algatatud neli menetlust ning Läänemaal kolm menetlust, millest kahe puhul on praeguseks ka trahviotsus tehtud. Läänemaal on ära korjatud  kuus mõrda, kuus võrku, 21 torke- ja haakeriista.

Ida-Virumaa veekogudel algab püügitegevus teiste maakondadega võrreldes hiljem. See-eest oli tänavune talv püügiks soodne ja nii on inspektoritel tulnud püügilt eemaldada ka hulgaliselt selguseta kuuluvusega püügivahendeid - kokku 383 nakkevõrku kogupikkusega umbes 27 km.

Nõuded keeluaegade ja -kohtade kohta on sätestatud kalapüügieeskirjas, mille leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122099

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (4)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maie Orav
Maie Orav teab, et mehed saab tantsima siis, kui lasta neil olla ka tantsuplatsil meestena.
“Rohkem meest” – nii kõlab 6. ja 7. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo KOLM juhtmõte.
Dekoratiivsed lehed
Dekoratiivsed lehed annavad lilleanumale heleda-tumeda kontrasti. Heledad lehed tasakaalustavad tumeda lehestiku süngust.
Kuidas värviliste õitega kokku sobitada hõbedasi, vaskseid, tumepurpurseid või mõnda muud põnevat karva lehtdekoratiivseid taimi?
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.
 šarolee tõugu lihaveised
Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoone-tüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.
Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.
Edgars Zihmanis
Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.
Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat. Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.