Kui hulk inimesi tööd teeb, on sagimist palju ja keegi peab sel hetkel ütlema, kuhu suunas joosta ja kust nurgast kinni haarata. Kõljalas on selline sõnakas inimene Veeve Kaasik.

Kaasikul kogemusi ja autoriteeti jätkub. Ta on end aastakümnete jooksul tubli tegijana tõestanud, olles kakskümmend aastat majandis agronoom olnud. “Kui ajad muutusid, mõtlesin, et mul amet õpitud, miks peaksin seda siis raisku laskma, ja otsustasingi konsulendiametis proovida,” meenutab ta.

Praegu on tal lisaks konsulenditööle Saaremaal ja Hiiumaal pidada Kasesalu mahetalu, ta on vallavolikogu liige ning külaseltsi eestvedaja. Aga kõigest sellest jääb ikkagi veel energiat üle ja nii võib teda igal nädalal Kuressaares lauatenniseklubis väikest palli põrgatamas näha.

“Praegu tundub see külaseltsi maja kordategemine vaat et kõige olulisem asi,” selgitab Veeve Kaasik. Kõljalas pole siiamaani kohta, kus küla oma kokkusaamisi võiks pidada, samas on vanas mõisasüdames kehvas seisus või lagunevaid mõisahooneid ning sovhoosiajast jäänud ehitisi. Tühjaks jäänud lasteaed oleks hakanud nende hoonete nimekirja täiendama, kui külarahvas poleks teisiti otsustanud.

“Üks pool lasteaiahoonest oli paremas seisus ja selle saime valla toel kasutuskõlblikuks. Jõulude ajal pidasime siin juba pidu ja ka talgulised saavad täna suppi süüa soojas saalis pika laua taga,” on Veeve Kaasik töö edenemisega rahul.

Hoogu küla talupidamisele

Külal on Veeve Kaasikust kasu ka ses mõttes, et tema on see, kes innustab ja õpetab inimesi tegutsema. Tema eestvedamisel on mitmed pered hakanud tegelema väiketootmisega.

Üks talgulistest kiidab, et oli just Kaasiku soovitusel hakanud oma aiamaal frigomaasikaid kasvatama. “Ise ka olin üllatunud, et juba esimesel aastal sain väikese kasumi,” kiidab 72aastane pensionär.

Mitmed pered on Kaasiku innustusel hakanud tööstuslikku kanepit kasvatama. “See on haruldaste omadustega taim, mille seemned ja seemneist saadav õli on kaup, mille eest makstakse väärilist hinda,” arvab Veeve Kaasik.

Oma konsulenditöös puutubki aktiivne naine kokku just selliste talupidajatega, kes alles alustavad või otsivad alternatiivset tootmisvõimalust. “Sellistele suurtele tegijatele nagu näiteks Tõnu Posti Kõljala POÜ pole konsulentidel enam erilist nõu anda, neil on endal head asjatundjad ametis. Kuid neile, kes tahavad alustada või oma profiili muuta, oleme jätkuvalt vajalikud,” leiab Veeve Kaasik.

Mida siis soovitada algajale talupidajale, kellel vast ainult 5–10 hektarit maad kasutada? Kaasiku sõnul tuleks esmalt uurida, milliseid võimalusi maa pakub. Selleks võtab ta mullaproovid ja analüüsib, milliste kultuuride kasvatamiseks mullad sobilikud on: “Paljud mullad Saaremaal sobivad maasika või teiste marjade ja ka puuviljade ning herne kasvatamiseks. Ka soovitan talunikel alati kaaluda mahetootmise alustamist. Selles nišis on ruumi küll. Näiteks ei tegutse Saaremaal hetkel ühtegi maheda sealiha tootmise ettevõtet.”

Korduma kippuvad küsimused

Üsna sageli tuleb nõuandekeskusesse talupidajaid, kes kurdavad, et põllud ei anna loodetud saake. Konsulent läheb siis enamasti kohale, analüüsib mulda, et selgitada, mida neil muldadel üldse kasvatada saab. “Teiseks võib madalate saakide põhjuseks olla puudulik viljavaheldus ja siis tuleb koos talunikuga paika panna külvi- ja väetamisplaanid.”

Tihtipeale tuleb nõu küsima mõni noor inimene, kes on otsustanud esivanemate maadel talupidamisega alustada. Sellised noored suunatakse kõigepealt talupidajate kuuekuulistele kursustele, ning kui need läbitud, saab ka noortaluniku staatust ja võimalikke toetusi taotleda. Alustajatel aitavad konsulendid ka äriplaane koostada ning PRIAga asju ajada.

Kogemused mahetalust

Kuid ka aastatepikkuse kogemusega talupidajail on konsulentide juurde asja, sest aeg-ajalt seadused muutuvad ja tuleb juurde uuendusi. Näiteks praegu juurutatakse keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust ja nõuandekeskusel tuleb juba varakult selgitada, kuidas oma tootmist peaks sättima, et uute nõudmistega kooskõlas olla.

Kuigi interneti kaudu suhtlemine teeb elu mugavamaks, vajavad paljud talunikud siiski abi e-PRIA kasutamise õppimisel. “Kui vaja, sõidan talusse, kuid ka võib talunik tulla nõuandekeskusesse koos oma ID-kaardiga ja meie juures kogu protsessi läbi teha,” jutustab Veeve Kaasik.

Konsulendid peavad olema hästi kursis kõigega, mis põllumajanduses toimub. Selleks läbivad nad koolitusi ja õppepäevi nii kodu- kui välismaal, käivad maakondades talusid ja tootmisi vaatamas. Konsulentide kaudu levivadki väärt teadmised üle Eesti.

Mahetalu pidamisel on aga Veeve Kaasikul soovijaile jagada iseenda praktilisi kogemusi. Nende Kasesalu mahetalus kasvatatakse lihaveiseid, kuid ka tööstuslikku kanepit, mahemaasikaid ja -kartuleid.

Kogu töö tehakse talus peamiselt oma perega. Isegi maasikakorjamise kõrgajal proovitakse võimalikult palju ise hakkama saada. Siis võtab naine puhkuse ja veedab enamiku ajast põllul marju korjates ning mitu tundi iga päev turul maasikaid müües.

Et konsulendi jutt ei jääks üksnes teooriaks, korraldas Veeve Kaasik eelmise suve hakul oma talus maasikakasvatuse õppepäeva. Soovijaid tuli mitukümmend ning igaüks võis soovi korral ise kohapeal proovida kile panekut ja taimede paigutamist.

“Alati on kasu, kui tegutsetakse koos. Kasu saab juba kas või sellest, kui saame kõikide soovijate taimed ühekorraga mandrilt ära tuua.”

Veeve on nõustamiskeskuses ametis olnud algusest peale ja näinud nii nõuandeteenistuse kui ka uutmoodi põllumajanduse arengut. Praegu saavad paljud põllumehed iseseisvalt hakkama ja kõne all on olnud ka nõuandeteenistuse kokkutõmbamine.

Kaasiku arvates võib küll iga algaja ükskord suureks saada, kuid vajadus nõustamise järele jääb ikkagi alles. “Nõustajat on vaja õigel ajal, mitte siis, kui asjad käest läinud,” arvab ta.