Venemaa lihakeeld on vähendanud Eesti seakasvatajate sissetulekuid

Kui enne Venemaa keelu kehtima hakkamist olid seakasvatajad lootusrikkad ja uskusid, et varasemat praktikat arvestades see üle paari nädala ei kesta, siis nüüd on keeld veninud enam kui kuu pikkuseks ja tunda annab see ka seakasvatajate sissetulekutes.

Tartu Agro eksportis varem 80 protsenti oma sigadest just Venemaale. Selle turu äralangemise tõttu on ettevõttel jäänud ühe kuu jooksul saamata ligikaudu 25 000 eurot, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

"Küsimus ei ole liha realiseerimises, vaid hinnas, sest see kuu aega oleme sealiha müünud ikka umbes 20 protsenti madalama hinnaga. Läti ja Leedu turg on meie turu hinnast 5-6 protsenti parema hinnaga ja sinnapoole me olemegi proovinud oma sead saata," rääkis AS Tartu Agro juhataja Aavo Mölder.

Kui keelu ajendina viidati loomade viirustele ja Eesti puhul karantiininõuete rikkumisele, siis selle tühistamist takistab eelkõige Venemaa sisepoliitiline olukord ehk uue valitsuse moodustamine. Keelu küsimuses on Venemaad ka keeruline survestada, sest kauplemine on üsna ühepoolne.