Venemaa on sunnitud puidutolle alandama
Euroopa Liit ja Venemaa leppisid 7. detsembril Brüsselis kokku, millistel tingimustel on liit nõus Venemaa saamisega maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks.
Üks tingimus oli, et kohe pärast liikmeks saamist alandab Venemaa puidutolle ja venelased olid nõus lahti ütlema ka oma varasemast tollide tõstmise kavast.
Põhimõtteliselt võivad nad puidutolle alandada ka varem või üldse nendest loobuda, kirjutas Soome ajaleht Maaseuduun Tulevaisuus.
Vahest juba tänavu
Arvatakse, et Venemaa liitumine WTOga võib jääda 2011. aasta lõppu. Lepingus on kirjas ka puidutollide maksimumsuurused.
Okaspuupuidu tollimaksu (praegu 15 €/m3) puhul on see pool, lehtpuupuidu puhul neljandik praegusest tasemest.
Kuuse tollimaks väheneb roh-kem kui männil ja jääb praegusest tasemest enam kui poole väiksemaks.
Männipuidu tollimaks langeb pooleni praegusest.
Kasepuidu tollimaks väheneb umbes veerandini, haavapuidu oma alaneb isegi veidi rohkem.
Puidutollide alanemisest võidab enim Soome metsatööstus, aga ka Rootsi ja, nagu Soome ajaleht ütleb, miks mitte ka Eesti metsatööstus.
Metsaomanike sõber Putin
“Arvestades Loode-Venemaa metsaressursi suurust ja selle realiseerimise vajadust, on mõne miljoni tihumeetri okaspuupalgi, haavapaberipuu ja miks mitte ka energiapuidu importimine neid toormeks tarbivatele Eesti ettevõtetele ainuvõimalik lahendus,” ütles uudist kommenteerides ASi Metsäliitto Eesti juhatuse liige Enn Sapp.
Naljatamisi võib tema sõnul Venemaa peaministri Vladimir Putinit pidada Eesti ja terve Baltikumi metsaomanike suurimaks sõbraks, kuna Venemaa puidutollide tagajärjel on meil metsamaterjal praegu üldist maailmamajanduse olukorda arvestades ülihea hinnaga.
“Venemaa liitumine WTOga kõrvaldab viimased tõkked vahepeal soikunud ja parimatel päevadel kahe miljoni tihumeetrini küündinud puiduimpordi teel,” ütles Sapp. “Lihtsustatud aritmeetikat arvesse võttes tähendab see puiduturul enamikule sortimentidele seitsme euro suurust hinnalangust 2012. aasta alguses.”
Kui raudtee paraneks
Enn Sapp lisas, et väike segav asjaolu impordimahtude kasvatamisel võib olla raudtee läbilaskevõime või õigemini -võimetus, kuid loodetavasti on selleks ajaks suuremad erimeelsused lahendatud.
“Töö selle nimel käib ja Koidula piirijaama valmimine peaks loodetavasti seniseid pudelikaelu raudteeliikluses vähendama.
Mõningates tagatubades on viidatud võimalikule väljaveo-kvootide kehtestamisele, mis riigi korrumpeerituse taset arvestades on muidugi vesi Vene ametnike (raha)veskile,” ütles Enn Sapp.
Puidu hinna muutused aasta jooksul
| Sortiment | 31.12.2009 | 31.03.2010 | 30.06.2010 | 30.09.2010 | 31.12.2010 |
| Männipalk | 59,4 | 61,5 | 62,0 | 62,8 | 63,7 |
| Männipeenpalk | 45,4 | 51,0 | 52,9 | 54,4 | 55,8 |
| Kuusepalk | 55,4 | 58,6 | 59,8 | 60,5 | 60,3 |
| Kuusepeenpalk | 45,4 | 48,4 | 54,5 | 54,8 | 55,4 |
| Kasepakk | 55,4 | 61,0 | 61,0 | 62,2 | 64,8 |
| Kasepalk | 43,1 | 45,4 | 48,1 | 52,5 | 53,2 |
| Haavapalk | 32,4 | 31,3 | 33,2 | 34,7 | 36,8 |
| Lepapalk | 26,8 | 26,8 | 33,2 | 37,1 | 37,4 |
| Lepapeenpalk | 24,3 | 24,3 | 26,8 | 28,8 | 28,8 |
| Männipaberipuit | 31,7 | 34,3 | 37,9 | 41,2 | 40,7 |
| Kuusepaberipuit | 31,7 | 34,3 | 37,9 | 41,2 | 40,7 |
| Kasepaberipuit | 34,0 | 39,1 | 41,7 | 43,0 | 42,4 |
| Haavapaberipuit | 27,2 | 27,0 | 29,9 | 28,2 | 28,8 |
| Küttepuit | 19,0 | 19,8 | 21,0 | 23,7 | 24,0 |
*Märgitud on puidu hinnad lõpplaos.
*Hinnastatistika aluseks on Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftani, UPM-Kymmene Foresti, Grundar Puidu ja ettevõtetest Keskühistule Eramets pakutud lõpplaohindade aritmeetilised keskmised.
Allikas: Heiki Hepner, Erametsakeskus
HINNAKAJA
Okaspuupalkidest on seni oma hinnataseme säilitanud männipalk, olles 63,7 €/tm. Pisut on langenud männipeenpalgi keskmine hind, püsides praegu 55,8 €/tm.
Kuusepalgile oli juba novembris märgata hinnasurvet, kuid hind on suhteliselt vähe langenud (60,3 €/tm). Kuusepeenpalk on viimasel kuul teinud kõige suurema languse (55,4 €/tm).
Okaspuupalkide müügil tuleb hoolega jälgida enamnõutavate sortimentide pikkusi. Hinnavahe võib olla lühemate sortimentide kahjuks 5–6 € tihumeetri kohta.
Ka paberipuidu hinnad on olnud kerges langustrendis, kuigi suurt kukkumist pole toimunud. Keskmiselt on hinnad kukkunud 1–1,6%, jäädes männi- ja kuusepaberipuidul pidama 40,7 €/tm ja kasepaberipuidul 42,4 €/tm. Ainsana on pisut tõusnud haavapaberipuit, mille keskmine hind on 28,8 €/tm.
3m küttepuidu hind on viimase aastaga kallinenud enam kui veerandi, aga praeguseks on hind stabiliseerunud, kõikudes kuude lõikes pisut siia- ja sinnapoole. Viimase kvartaliga võrreldes on ta kallinenud 1%. Konjunktuuriinstituudi hinnastatistitika alusel on hind jõudnud 25,5 €/tm, olles Erametsakeskuse hinnastatistikas toodust 1,5 € kõrgem.
Pisut teistmoodi on käitunud hakkpuidu hind. Aastaga on see kallinenud vähem kui saagimata küttepuit (13%), kuid viimase kvartaliga kallines ligi 10%. Ja seda vaatamata asjaolule, et tänavune talv on pehmem kui eelmine.
Kuni protsendi on eelmise kuuga võrreldes odavnenud lepahalud, kuid näib, et nad on saavutamas hinda, kuhu mõneks ajaks pidama jääda. Märgadel halgudel oleks see 30 €/rm ja kuivadel 40 €/rm.
