Pärast mitut aastat kasutamist anti auto lammutamiseks Raivo Ojaperve kätte, kes otsustas sellest teha traktori oma individuaalaiamaa harimiseks.

Selleks monteeris ta maha veokasti, vabastas tagasilla vedrustuse ja aisad ning lõikas kuni bensiinipaagini käsirauasaega maha kabiiniosa. Vabastanud ka kardaani, nihutas ta tagasilla kuni keskmise risttalani ja lõikas raami käsiraua-

saega pooleks. Seejärel tegi ta lühikese kardaani ja kinnitas tagasilla klambritega raami külge. Esiistme kohalt tahapoole tehti väike veokast, raami tagaossa veoraud.

Traktori haakeriistadeks said hobukartulivõtumasin ja hobuniiduk. Lisaks ehitas Raivo Ojaperv lafeti heinaveoks.

Hiljem Orava sovhoosis melioraatorina töötades valmistas ta veel GAZ-51 tagasillast uue kitsama silla, et saaks ka kartuleid vahelt harida ja rippsüsteemi kasutada.

Traktorile lisati ka GAZ-51 käigukast, et saaks kasutada väga aeglast käiku, ja sama auto radiaator.

Hiljem nõuti majandi vanarauaplaani täitmiseks majandist pärit osad tagasi. Kuna need aga tegelikult sovhoosi töökoja juurde kasutult seisma jäid, tõi Raivo Ojaperv tagasilla ja radiaatori hoopis koju tagasi ning ehitas masina uuesti üles.

Kokku töötas ta omatehtud traktoriga 21 aastat ja kui selle maha müüs, jätkus ka ostjale traktorist veel aastateks.

Eestis on aga endiselt palju omatehtud traktoreid, mille lood pole veel tulevastele põlvedele tallele pandud. Kutsume üles nende masinate endisi või praegusi omanikke need lood kirja panema ja Eesti Põllumajandusmuuseumile saatma. Kirjutada võiks eelkõige sellest, kes, millest ja millal traktori valmistas, mis töödeks masinat kasutati ja kuidas see sujus. Suunav küsimustik on nähtav aadressil http://epm.ee/Traktorid.