Vete puhtus sõltub põllumehest, kuid rohkem riigist

Puhverribade ja tehismärgaladega saaks veekogude seisundit parandada, kui bürokraatlikke takistusi vähem oleks.

Vastavalt veepoliitika raamdirektiivile pidid liikmesriigid aastail 2001–2015 saavutama veekogude hea seisundi. Eesti suutis küll mõne jõe ja järve seisundit parandada, kuid sellest rohkem tuvastati hoopis halvenemist.

Ida- ja Lääne-Eesti vesikondades paranes aastail 2007–2013 kokku 68 pinnaveekogumi seisund, halvenes aga 149 kogumi seisund. Tõsi, osa kogumite halvenemine oli vaid n-ö paberi peal, seoses täpsema hindamisega. Nii või teisiti, inventuuri järgi on üle 38% Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuvetest kesises, halvas või väga halvas seisus.