Vihm pani masinad terveks nädalaks seisma
“Pühapäeval, 27. mail, hakkasime niitma kõrrelise ja ristiku segu, esmaspäeval oli päike ja tuul – õhtuks sai mass juba liiga kuivaks. Aga teisipäeval hakkas vihma sadama, panime augule kile peale ja ootasime, millal saaks jätkata,” räägib Kesa Agro juht Venda Vihmann.
Taas saadi põllule juuni esimestel päevadel. “Oleme püüdnud esimese niite mais ära teha, aga seekord jääb juunisse,” tunnistab ettevõtte juht.
Sama seis oli mai viimasel nädalal teistelgi Eestimaa põllumeestel. Eriti palju tuli vihma Lõuna-Eestis.
Õnneks tõi see nädal kuivemad ilmad ja silotegu sai edasi minna. Selle nädala lõpuks peaks silo tehtud saama.
Rohu kvaliteeti vaata internetist
Ka maaviljeluse instituudi prognoos, mille nad annavad igal nädalal, ütles mai lõpul, et silo saab teha vaid erandkorras. Kui esialgu oli vähe rohumassi, siis nüüd, kui rohtu juurde kasvab, võivad väheneda kvaliteedinäitajad.
“Kuivainesisaldus oli heintaimedes väike (alla 20%), sest toimus hoogne massi juurdekasv. Kuivaine seeduvuse ja proteiinisisalduse vähenemine oli tavapärane. Kiudaineid moodustus suhteliselt palju, kuid nende sisaldus ei ületanud soovitavat taset. Äramärkimist väärib keraheina ja põldtimuti suurem kiusisaldus. Kuna ilm muutus jahedaks ja vihmaseks, on loota kvaliteedinäitajate tavalisest aeglasemat vähenemist.”
Nii kõlab EMVI eelmine nädalaprognoos. Uut prognoosi võib iga huviline lugeda igal kolmapäeval põllumajandusuuringute keskuse kodulehelt pmk.agri.ee.
Kellel vedas, sai esimese augu valmis
“Niitma hakkasime 27. mail ja 30. mail saime esimese augu kile alla. Esmaspäeva hommikuks oli ka teine siloauk täis ja kokku on seega 1600 tonni olemas,” on enam-vähem rahul Laatre Piima juhatuse esimees Edda Vahtramäe.
Kokku on ettevõttel vaja silo teha 15 000 tonni, sest loomi on 2400 pead, sellest lüpsikarja 940 ringis. Tavaliselt tehakse silost esimese niitega kolmandik, ülejäänu teisest, kolmandast ja osa ehk neljandastki niitest. Kuna põlde on vähe, peab arvestama vähemalt kolme niitega.
“Palju on meid seganud vihmad, muidu oleks poole rohkem silo tehtud. Esimese nädala sees sadas mitmel päeval palju, vahepeal isegi lumekruupe. Nii on põllud väga pehmeks läinud ja tegu raskete masinatega,” kirjeldab Vahtramäe töötingimusi. “Et esimese nädala mahaniidetu sai palju vihma, tuli sealt lõpuks tõeline märgsilo, kuigi eelistaksime kuiva.”
Rohumass on Vahtramäe sõnul kasvanud ilus, ent kõrrelised hakkavad juba vanaks minema. Haage Agro aga sai alustada alles sel esmaspäeval ristiku ja kõrreliste segu niitmisega.
“Siiani on sadanud, viimastel päevadel tuli kolm lausvihma järjest,” ütleb ettevõtte juht Andres Härm. Ta lisab, et heintaimede tänavune areng on omapärane.
“Ööd on külmad ja rohttaimede areng toppama jäänud,” ütleb ta. Aga hetkel on see hea: kõrrelistel pole veel pead otsas, seega ei ole veel hirmu, et taimik siloteo jaoks liiga vana oleks.
“Jääb vaid oodata sooja ja tuult,” ütleb Härm. EMHI, GISmeteo ja norrakate ilmaprognoosid lubavad kuivemaid ilmu, mis peaks silotegijatele sobima.
Saarlastel oli natuke parem ilm
Kõljala POÜ sai siloteoga alustada 28. mail. “Reedeni pidas kuiva, laupäeval hakkas sadama, siis tõmbasime silotranšeele kile peale ja pühapäeval tegime edasi,” räägib ettevõtte juht Tõnu Post. “Meil on suur tranšee, mahutab üle 2000 tonni.”
Post lisab, et eelmisel aastal ehitasid nad neli uut silohoidlat. “Nüüd on silotegemine rõõmus ja lihtne asi, võrreldes varasemaga,” kiidab Post. Selle nädalaga kavatsetakse Kõljalas esimene niide lõpetada.
“Meil sadas reede ööl vastu laupäeva tugev vihm ja niitmisega alustasime pühapäeval,” ütleb Valaja POÜ juhataja Liilia Eensaar. Ta möönab, et juba on ka ülekasvamise oht – vahepealne soe ja niiske ilm pani rohttaimed hoogsalt arenema.
“Meil on rullisilo, sellega on tegemise mõttes lihtsam, vihm ei saa nii palju ära rikkuda,” on naine optimistlik. “Vaja on 5000 tonni, esimesest niitest loodan kätte saada vähemalt poole.”
