Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

 (1)
                     
Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

Põllumajandusteadlase Peeter Viili hinnangul kannatab suur osa Eesti põldudest ülemäärase niiskuse käes, mis võib eriti suurt kahju tekitada just talirukkile.

"Pool Eestit on saanud sademeid üle normi ja seal on taliviljade seis natuke nukravõitu," ütles Saarte Häälele Peeter Viil, kelle sõnul on liigniiskusega eelkõige probleeme Eesti ida- ja lääneosas ning saartel. Viil märkis, et tänavune vesine jõulukuu on iseenesest üsna tavaline nähtus. Viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 11 korral veninud sügis väga pikaks. Tänavuse aasta erakordsus seisneb aga selles, et siiamaani pole kusagil Eestis õiget öökülma olnud.

Niisketel põldudel, kus vett on mullas palju ja õhku vähe ning mürkained pärsivad toitainete salvestamist, on taliviljade toitainete varu praegu 10–15 protsenti väiksem kui möödunud sügisel. Taliviljade toitainete varumist takistab ka päikesepuudus. Toitainete vaegus mõjub halvasti eelkõige just talirukkile, mis on vettimise suhtes palju tundlikum kui talinisu. "Rukist võib 30–35 protsenti välja minna, nisu on natukene vastupidavam," sõnas Viil.

Põllumajandusteadlane rõhutas, et pinnaveekahjustuste oht on suurem neil põldudel, mida haritakse adraga. Adratihese korral ei pääse vesi liikuma ja muld jääb väga vesiseks. Pindmise harimise korral aitavad vihmausside uuristatud vertikaalsed käigud niiskust ära juhtida.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.