Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

 (1)
                     
Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

Põllumajandusteadlase Peeter Viili hinnangul kannatab suur osa Eesti põldudest ülemäärase niiskuse käes, mis võib eriti suurt kahju tekitada just talirukkile.

"Pool Eestit on saanud sademeid üle normi ja seal on taliviljade seis natuke nukravõitu," ütles Saarte Häälele Peeter Viil, kelle sõnul on liigniiskusega eelkõige probleeme Eesti ida- ja lääneosas ning saartel. Viil märkis, et tänavune vesine jõulukuu on iseenesest üsna tavaline nähtus. Viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 11 korral veninud sügis väga pikaks. Tänavuse aasta erakordsus seisneb aga selles, et siiamaani pole kusagil Eestis õiget öökülma olnud.

Niisketel põldudel, kus vett on mullas palju ja õhku vähe ning mürkained pärsivad toitainete salvestamist, on taliviljade toitainete varu praegu 10–15 protsenti väiksem kui möödunud sügisel. Taliviljade toitainete varumist takistab ka päikesepuudus. Toitainete vaegus mõjub halvasti eelkõige just talirukkile, mis on vettimise suhtes palju tundlikum kui talinisu. "Rukist võib 30–35 protsenti välja minna, nisu on natukene vastupidavam," sõnas Viil.

Põllumajandusteadlane rõhutas, et pinnaveekahjustuste oht on suurem neil põldudel, mida haritakse adraga. Adratihese korral ei pääse vesi liikuma ja muld jääb väga vesiseks. Pindmise harimise korral aitavad vihmausside uuristatud vertikaalsed käigud niiskust ära juhtida.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tänavu suvel tuli päikesekreemi asemel leida pigem nutikaid kaitsevahendeid vihma eest varjumiseks.
Tänavu suvel tuli päikesekreemi asemel leida pigem nutikaid kaitsevahendeid vihma eest varjumiseks.
Kokkuvõttes oli suvi jahe, kohati kuiv, tükati niiske.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.