Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

 (1)
                     
Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

Põllumajandusteadlase Peeter Viili hinnangul kannatab suur osa Eesti põldudest ülemäärase niiskuse käes, mis võib eriti suurt kahju tekitada just talirukkile.

"Pool Eestit on saanud sademeid üle normi ja seal on taliviljade seis natuke nukravõitu," ütles Saarte Häälele Peeter Viil, kelle sõnul on liigniiskusega eelkõige probleeme Eesti ida- ja lääneosas ning saartel. Viil märkis, et tänavune vesine jõulukuu on iseenesest üsna tavaline nähtus. Viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 11 korral veninud sügis väga pikaks. Tänavuse aasta erakordsus seisneb aga selles, et siiamaani pole kusagil Eestis õiget öökülma olnud.

Niisketel põldudel, kus vett on mullas palju ja õhku vähe ning mürkained pärsivad toitainete salvestamist, on taliviljade toitainete varu praegu 10–15 protsenti väiksem kui möödunud sügisel. Taliviljade toitainete varumist takistab ka päikesepuudus. Toitainete vaegus mõjub halvasti eelkõige just talirukkile, mis on vettimise suhtes palju tundlikum kui talinisu. "Rukist võib 30–35 protsenti välja minna, nisu on natukene vastupidavam," sõnas Viil.

Põllumajandusteadlane rõhutas, et pinnaveekahjustuste oht on suurem neil põldudel, mida haritakse adraga. Adratihese korral ei pääse vesi liikuma ja muld jääb väga vesiseks. Pindmise harimise korral aitavad vihmausside uuristatud vertikaalsed käigud niiskust ära juhtida.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.