Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

 (1)
                     
Vihmane detsember jätab taliviljad veesilmade meelevalda

Põllumajandusteadlase Peeter Viili hinnangul kannatab suur osa Eesti põldudest ülemäärase niiskuse käes, mis võib eriti suurt kahju tekitada just talirukkile.

"Pool Eestit on saanud sademeid üle normi ja seal on taliviljade seis natuke nukravõitu," ütles Saarte Häälele Peeter Viil, kelle sõnul on liigniiskusega eelkõige probleeme Eesti ida- ja lääneosas ning saartel. Viil märkis, et tänavune vesine jõulukuu on iseenesest üsna tavaline nähtus. Viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 11 korral veninud sügis väga pikaks. Tänavuse aasta erakordsus seisneb aga selles, et siiamaani pole kusagil Eestis õiget öökülma olnud.

Niisketel põldudel, kus vett on mullas palju ja õhku vähe ning mürkained pärsivad toitainete salvestamist, on taliviljade toitainete varu praegu 10–15 protsenti väiksem kui möödunud sügisel. Taliviljade toitainete varumist takistab ka päikesepuudus. Toitainete vaegus mõjub halvasti eelkõige just talirukkile, mis on vettimise suhtes palju tundlikum kui talinisu. "Rukist võib 30–35 protsenti välja minna, nisu on natukene vastupidavam," sõnas Viil.

Põllumajandusteadlane rõhutas, et pinnaveekahjustuste oht on suurem neil põldudel, mida haritakse adraga. Adratihese korral ei pääse vesi liikuma ja muld jääb väga vesiseks. Pindmise harimise korral aitavad vihmausside uuristatud vertikaalsed käigud niiskust ära juhtida.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Keskpaika on jõudnud esimene Halliste orelifestival, mis kestab 3. augustini.
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski,       minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapu
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski, minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapuu.
Eesti raskeveohobuseid on nõudluse puudumise tõttu alles jäänud väga vähe. Kui aga kõik tööd, mida nende kogukate suksude abil teha saaks, üles leitaks, kasvaks nõudlus kohe ja kiiresti.