Vihmane suvi laskis heina siiski ära teha
“Kuiva heina tegemisega on probleeme, sest iga tunni tagant tibutab,” rääkis Paganamaa mees Hannes Merisalu esmaspäeval oma talu juures lattniiduki vikatit teritades.
Võrumaa Varstu valla Taga-Tepaski talu peremees Merisalu läheks teritamise järel kohe heinamaale, aga taevas on tume ega anna suurt lootust.
Saarte ning Lääne- ja Põhja-Eesti põllumehed on nautinud jaanipäevajärgselt enamasti head heinailma, kuid Lõuna-Eestis nii päikeseline pole olnud. Mõnes paigas on tulnud tugevaid vihmasahmakaid peaaegu iga päev.
Kui kuiva heina tegu välja arvata, on Merisalu oma 30 lüpsilehma ja teist sama suure noorkarja talvise ninaesise pärast üsna muretu. Rohumaid, kus lehmi karjatada, silo ja heina teha, on tal 60 ha.
“Esimene niide on tehtud ja sellega sain talveks vaja minevast 400 rullist silost 331 kätte, eelmisel aastal ei saanud koos teise niitega ka nii palju,” sõnas ta ja lisas, et ei muretse ülearu ka kuiva heina pärast, sest tehnika on endal kõik olemas ja mõne kuiva heinapäeva suve jooksul ilmataat ehk ikka annab.
Hein kasvas paremini kui mullu
Merisalu sõnul on tänavu rohukasv tunduvalt parem kui eelmisel suvel. Tõsi, kevadel oli vahepeal põuahirmu, kuid viimasel hetkel tulnud vihmad päästsid olukorra ning juuli alguses tegi Võrumaa Masinaühistu silo teenustööna mõne päevaga valmis.
Silotehnikat Merisalul endal pole. Rohukasvu ja selle söödaväärtuse pärast võinuks silotegu kümme päeva varemgi alata.
“Kuna vihma tuli sageli, ei läinud rohi ka selleks ajaks vanaks, püsib kaua haljana,” ei näe
Hanno Merisalu probleemi, et tänavu masinaühistust teenust ostes järjekorras esimeste sekka ei sattunud.
Mis silo kvaliteeti puutub, siis proove teeb ta tavaliselt talvel, kui silo on konserveerunud. Aga ta on seda usku, et siloteo aegsed vihmasagarad sööda väärtust palju alla ei kiskunud. “Ega saanud ka lõpmatuseni ideaalset ilma oodata.”
Kuiva heina tahaks Merisalu teha vähemalt paarsada rulli. Sellest kümnendiku sai ta kätte jaanipäeva paiku, mil Paganamaal vihmasid polnud. Tavaliselt on juuli esimese nädala lõpuks ikka pool heina käes.
Jõgevamaal Torma vallas 230 lüpsilehma ja teist sama palju noorkarja pidava Rääbise POÜ juhataja Ain Aru ütles, et ka neil on üle poole silost juba aukudes talve ootamas.
“Vaja on 4500 tonni, 3000 ringis peaks tehtud olema,” kinnitas ta.
Aru sõnul on neil rohumaid nii palju, et tavaliselt saavad juba esimese niitega vajaliku silo kätte. Ega tänavugi teisiti lähe. Teisest niitest tehakse sööta vaid natuke juurde ja valikuliselt, sest niisama pole mõtet tehnikat ja kallist kütust kulutada.
Üle ootuste hästi
Sama meelt oli ka Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post Saaremaalt. Neil sai juba 10. juuniks esimene niide tehtud ja praeguseks on teine niide poole peal. Alustasid nad juba 28. mail.
Teine niide kipub rohukasvu osas esimesest võimsamgi
olema.
“Ega silo pole mõtet palju rohkem teha kui vaja, sest selle väärtus ajapikku langeb ja ega ostjaidki õieti poleks,” rääkis Post.
Kui sügiseks rohukasv väga võimas olnud, on nad sunnitud need üle niitma pigem seepärast, et järgmiseks kevadeks põldudel suurt kulu ei tekiks, mis ka silotegu võiks häirida.
Posti sõnul on nad esimestest siloaukudest ka proove lasknud teha ja tulemused on head. Saaremaal pole ka vihmad söödavarumist, erinevalt Lõuna- ja Ida-Eestist, seganud. Ka vajaminev kuiv hein on juba rullides.
“Üle ootuste hästi on läinud, kogemused ütlevad, et tuleb olla valmis halbadeks üllatusteks, kuid sedapuhku neid polnudki,” oli Kõljala POÜ juht rahul.
Posti sõnul on neil kindlustunne talveks olemas ja varsti võivad söödavarumisele joone alla tõmmata. “Aga praegust veidi rahulikumat aega pole kauaks, kohe-kohe tuleb hakata vilja poole vaatama,” viitas ta peatselt algavale viljalõikusele.
