“Ketasnuga teravaks, adraterad lihvida,” olid Šoti vanameistri esimesed korraldused.

Palju uut nii poistele kui õpetajatele

Esimesel treeningpäeval oli traktoristiks Olustvere poiss Jorma Unger, kelle parim tulemus on noorte künnivõistluse kolmas koht. Teisel päeval anti kangid tänavuse noortemeistri Reimo Kivimägi kätte.

Teised sammusid traktori taga, kuulates Danieli juhtnööre ning nõuandeid. Ja neid tuli peaaegu iga viie meetri tagant.

Traktor peatati, mehed olid supleri, mutrivõtme ja mõõdulindiga platsis, järgnesid selgitused ning adra reguleerimine.

Jorma Unger, kes on pärit Tartumaalt teraviljakasvatustalust ja kõigi masinatöödega tuttav, ütles, et tahab kunagi ka ise noorteklassis võita ning jõuda meistrite hulka.

Noormeestele ja õpetajatele pakkus üllatusi juba avavagu, mida viimistletakse puhastusvaoga.

Seda tehakse ka meie meistrite klassis, poistele aga oli see uudis. “Kui meie künnipoiste tase tõuseks, oleks seda mõtet ka neile õpetama hakata,” leidis Kehtna ametikooli õpetaja Ain Sildoja.

Ta lisas, et koolitus andis palju konkreetseid nõuandeid. “Künniõpikus öeldakse, milline künd välja nägema peab, aga pole öeldud, kuidas sinna jõuda. Selles osas saime palju targemaks.”

Mees ja ader peavad arenema koos

“Eestlased tahavad hästi künda, aga selleks on vaja raha. Adra reguleeritavaks tegemine on kallis,” rääkis Šoti meister. “Tehasest tuleb standardader, see tuleb võistlusadraks ümber ehitada. Künnimeistril peab olema oma tehnika ning mees ja ader peavad arenema koos.”

Eesti künni taset Daniel hinnata ei tahtnud, vaid ütles, et selleks oleks pidanud nägema meie künnivõistlust – kuidas mehed treenivad ja töötavad.

Eesti kündjad, keda ta koolitas, tunnistavad Danieli üksmeelselt profiks. Niipea kui vaole mingi jõnks sisse tuli, teadis mees täpselt, kuidas ja kui palju atra reguleerida, et asi õigeks läheks. Kuigi adraga vaos nikerdamisest šotlane suurt kasu ei näe. Tema sõnul peab õige nurga juba õhus välja võtma ja alles siis adra maha panema, muidu tuleb vagu nii ehk teisiti kõver.

58aastase kogemusega künnimees leidis, et väga tähtis on avardada oma silmaringi. “Tuleb palju maailmas ringi käia ja vaadata, kui kaugele kündmine ja tehnika on arenenud, siis saab ka oma taseme teada,” soovitas Daniel.

Seda meelt on ka künnilaagri üks korraldajaist Riho Kala, kes lubas: “Järgmisel kevadel viin oma siinse seltskonna kõik Rootsi künni MMi vaatama!”

Plaani kutsuda keegi välismaa asjatundja meie kündjaid õpetama on künniseltsis peetud aastaid.

“Hakkasin juba 2002. aastal rääkima, et meile on treenerit vaja,” meenutas Kaspar Järvala, kes peab šotlast eelkõige oma treeneriks. Nad tutvusid siis, kui Järvala Šotimaal praktikal käis. Tänu sellele on Kaspar saanud kolm aastat Danieli juures Šotimaal treenida ning sealsetel võistlustelgi käia.

“Rääkisin Arvi Tammelile, et Ian tuleb Uus-Meremaale MMile kaasa võtta. Seal Arvi nägi, milleks mees suuteline on, ja uuris, kas ta oleks nõus meie mehi treenima.”

Kaks päeva künti tuules ja lörtsis

Šoti künnimeister veetis Eestis nädala. Esialgu oli ta Kehtnas Kaspar Järvala juures, seejärel utsitas kolm päeva Olustveres poisse ja lõpuks treenis Jõgeval Eesti meisterkündjaid Raido Kunilat ning Jüri Laia, kellel seisab kevadel ees osavõtt maailmameistrivõistlustest

“Lumelörts sadas taevast kaela, aga kündsime poolteist päeva,” ütles tänavune tavaatrade klassi võitja Raido Kunila. Kõige rohkem kasu oli tema hinnangul rohumaa avavao ja kokkukünni harjutamisest. “Viimased viis aastat oleme Olustveres kündnud üheaastast rohumaad, seal kamarat pole ja viil pudeneb samuti kui kõrrekünnil. Nüüd saime õiget sööti harjutada ja iga asja kohta küsida.”