Viimane aeg pritsida teravilja haiguste tõrjeks

Kuiv kevadperiood ei soosinud haiguste arengut, kuid põua ja soojade ilmade tõttu arenesid varakevadel hoogsalt paljud kahjurid: kõrsviljade maakirp, ristõieliste maakirbud, kaalika- ja kapsakärbsed jne.

Jaanipäeva eelne ja -järgne vihmasadu aga on soodustanud ka haiguste arengut näiteks teraviljadel. Praegu on levimas laikhaigused otradel nagu äärislaiksus, võrklaiksus, helelaiksused nisudel, kaertel helelaiksus. Samuti esineb roosteid.

Kes tahab päästa oma teraviljasaaki, on viimane aeg fungitsiididega pritsida.

Ka teraviljadel esinevad hallitusseened nagu Alternaria, Cladosporium, Fusarium jt,  mis on võimelised tekitama terades mürgiseid aineid (mükotoksiine), on tõrjutavad õitsemise aegse pritsimisega.

Õitsemise aegsel ja koheselt õitsemise järgsel pritsimisel on meie katsetes osutunud paremaks triasoolsed preparaadid - Folicur EW , Tilt 250 EC, Prosaro 250 EC, Juventus, Opus või triasoolide ja strobiluriinide segupreparaadid -  Fandango 200 EC, Input 460 EC, Falcon 460 EC, Amistar Xtra, Archer Top 400 EC, Allegro Plus, Opera,  Rombus 250 EC ja Tango Super. Kasutada koguses 0,5-1,0 normdoosist. Millist preparaati eelistada, oleneb eelkõige hinnatasemest ja loodetavast saagist. On selge, et madala saagitaseme korral pole mõtet kallemaid preparaate kasutada.

Puhtaid strobiluriinpreparaate ei ole soovitav kasutada, kuna vahel on nende kasutamise järel hallitusseente areng viljas intensiivistunud ja mõnikord on sellega kaasnenud ka mükotoksiinide teke viljas. Seda seletatakse strobiluriinpreparaatide väga hea toimega tavaliste taimehaiguste tõrjumisel - tekkinud tühiku täidavad sel juhul konkurentsivabalt hiljem arenevad hallitusseened.

Ka selline hiline pritsimine lisaks hallitusseente tõrjele on meie katsetes andnud saagilisa 10-25%, kuna see kaitseb kauem haiguste eest 3 ülemist lehte, kõrt ja pead, mis võivad tagada saagist 75-80%. Alumised lehed kolletuvad ja langevad aktiivsest assimilatsioonist välja ka ilma haiguste kahjustuseta, seepärast on oluline nüüd kaitsta just viimaseid lehti, kõrre ülemist osa ja pähikuid. Mida kauem on need rohelised, seda paremad on saagilootused.

Kui aga laseme haigustel takistamatult areneda, vallutavad nad kiiresti kogu rohelise lehepinna ja "söövad ära" väetistega antavad ning mullavarudest saadavad toitained, taime toodetud assimilatsiooniproduktid ehk uue saagi ehituskivid, selle tulemusena taim ei suuda formeerida head saaki ja saadava kesise saagi kvaliteet on vilets (madal proteiin ja tärklise sisaldus, kehv proteiini kvaliteet jne) - lõpptulemusena madal sissetulek ha kohta ja tulukuse langus.

Samuti vähendavad saagikust ja halvendavad selle kvaliteeti kahjurid ja umbrohud. Umbrohtude tõrjest teraviljadel muidugi enam rääkida ei saa, küll võib veel mõnel pool tekkida vajadus ripslaste ja lehetäide tõrjeks.

Heino Lõiveke, EMVI vanemteadur, Ph.D.