Viimase hetke rapsipõld tõi viljelusvõistluse võidu
Kui Männiku Piim OÜ on viljelusvõistlustest osa võtnud, on talle alati ka mingi võit tulnud. Esimesel võistlusel oldi parim talirapsi kasvataja, vahepealsetel aastatel on võidupärgi saadud rukki või talinisu eest.
Tänavune esikoht tuli taas talirapsiga ja saagikus ulatus 4,6 tonnini hektarilt.
Sama tulemuse sai ka nendega esikohta jaganud Saimre Viljakasvatuse OÜ Viljandimaalt.
“Tegelikkus ületas tänavu kõik ootused,” märgib Männiku Piima juht Avo Samarüütel ja viitab kevadisele lumesulamisjärgsele trööstitule pildile rapsipõldudel, mis näitas kõike muud, kui et viljelusvõistlusest osa võtta.
Talvekahjustustega oli hilisemalt võidupõllult vähemalt kolmandik taimi välja läinud.
“Otsuse võistlusel osaleda tegin alles viimasel päeval, 31. mail, mil raps oli üllatavalt hästi kosunud ja tagasi teinud selle kolmandiku, mis talvega välja läks,” mäletab Samarüütel hästi toda lehekuu viimast päeva, mil taimik ulatus rinnuni. Siis ta osalemisotsuse tegigi.
“Esimese aasta võit oli algaja õnn, me kasvatasime siis talirapsi üldse esimest aastat,” meenutab Samarüütel esimest viljelusvõistlust kuue aasta eest, kui saadi 4,3 t/ha.
Toona oli külvatud talirapsi vaid ühele 10ha põllule, nüüd on igasügisene külvipind üheksa korda suurem.
Risk tasub end ära
Eelmisel sügisel läks talirapsi alla kolm põldu. “Tegime sügisel kõike nii, nagu soovitused on: tasemel väetamine, siis töötlemine fungitsiid Juventusega ja lõpetuseks leheväetis, mis peaks soodustama orase talvitumist.”
Varasemast erinev oli vaid see, et esimest korda kasutati teistest herbitsiididest sutsu kallimat Putisaani, mida seni hinna pärast oli välditud. See sobib niiskel sügisel, mida eelmine ka oli. Külvi järel tulid vihmad, siis pandi Putisaani ja see hoidis põllud umbrohust täiesti puhtad. Sügisel kasvas põllul ilus ühtlane tume taimik.
“Paraku oli meil novembris, kui tuli 20 kraadi külma, maa must, küllap see talvitumist kõige rohkem rikkuski,” otsib Samarüütel põhjust, miks talvega põldudelt kolmandik kuni pool taimedest läinud oli. “Aga kevad tegi imet, sellist võrsumist nagu sel võidupõllul ma ei olegi varem näinud.”
Männiku Piim kasvatab poolteisesajal hektaril ka suvirapsi. Ent Samarüütli sõnul on just taliraps see, mis tulu annab. “Suviraps ei suuda saagikuses eales talirapsiga konkureerida, kui ta vähegi talvitub.”
Talvitumisrisk on meie laiuskraadil suur, kuid päris saagita pole Männiku Piim kunagi jäänud. Kui talv ongi põlde rikkunud, siis suvirapsi keskmine saak on ikkagi kätte saadud. Tänavu said nad suvirapsi hektarilt natuke üle kahe tonni ja on väga rahul.
Võidupõllul kasvas Männiku Piimal sort ‘Excalibur’, viiel hektaril katsetati ka teist Saksa sorti ‘Visby’, mis samuti andis tol lapil nelja tonni ligi ja talvitus ‘Excaliburist’ veidi paremini.
Muide, nendega esikohta jaganud Saimre Viljakasvatuse OÜ saigi nendega võrdväärse tulemuse just Visbyt kasvatades.
“Tänavu külvasime kõik 90 hektarit juba ‘Visbyt’. Püüame selle poole, et talvekindlust saavutada, mis rapsikasvatuses on kõige nõrgem koht,” märgib Samarüütel, kelle sõnul ei tohiks hea talvitumise korral talirapsi saak 3,5–4 tonni hektarilt olla mingi probleem, kui kõiki agrotehnilisi nõudeid ja soovitusi järgida.
‘Visby’ rohetab talve eel
Selle aasta augustis külvatud rapsipõllud rohetavad kenasti. Hiljuti pritsiti põlde Juventusega, mis aitab ülekasvamise vastu ja valmistab taimi hästi talveks ette.
Kuigi mõtetes on Samarüütel juba järgmises aastas, jälgib ta pingsalt ka börsihindu, et tänavune saak võimalikult tulusalt maha müüa. See, mismoodi Euroopa ja maailma ilm ning sündmused viljahindu mõjutavad ja kuidas selles lähtudes teha siin Eestimaal õigeid otsuseid, on Samarüütli sõnul oskus, mida Eesti põllumehed alles õpivad.
“Kolmandiku saagist panime riskide hajutamiseks juba talvel hinnaga 4200 kr tonnist lukku, see kogus on maha müüdud ja raha käes,” ütleb Samarüütel ja lisab, et ülejäänuga tuleb tabada õiget hetke.
Seda, et meie tulusaimaks põllukultuuriks kujunenud raps Eestimaa lausa ära vallutaks, ta ei usu.
Normaalne on rapsi alla panna mitte üle viiendiku külvipinnast ja õiged põllumehed seda ei ületa.
Männiku Piimal on piir käes, 1300 hektarist on rapsi 260 hektaril.
“Külvikordadest ja reeglitest tuleb kinni pidada, muidu löövad haigused sisse ja lõpuks kaob ka tulu ära,” teab Samarüütel.
Pikemalt on tänavusest viljelusvõistlusest kirjutatud ajakirja Maamajandus oktoobrinumbris.
