Kui karjas on aborte või sünnib raskete väärarengutega tallesid, annab see märku Schmallenbergi viiruse olemasolust.

“Pea kõik surnult sündinud talled on olnud täiesti välja arenenud, aga nii kõverad, et ei sünni ise. Ma pean meeletult vaeva nägema, et nad uttede seest kätte saada,” kirjeldab Hiiumaa lambakasvataja Kaire Vannas kurva poegimishooaja argipäeva. Väärarengutega tallesid on tema lambakarjas tänavu seni sündinud 26. Osad tiinused on Vannase arvates aga varases staadiumis katkenud − lambad olid küll jääraga koos karjas, kuid tiinust ei paista praegu kusagilt.

Õnneks on viimase kahe nädala jooksul sündinud talled kõik ilusad ja elusad. Ka kaks vigasena sündinud looma elavad ja kosuvad kenasti. Ühel on kael kõver, teine toetub sõrgatsite asemel maapinnale randmetega.

Kümnelt Kaire Vannase lambalt võeti vereproovid, et määrata antikehi, mis tekivad
Schmallenbergi viiruse põdemisel. Kaheksa looma proovidest need ka leiti.

“Üks utt, kellel sündisid kaks kõverikku surnud talle, osutus negatiivseks. Teine, kelle analüüsivastus oli aga positiivne, tõi kenad kaksikud talled,” räägib Vannas ning arvab, et eks lammastel ole asi samamoodi individuaalne nagu inimestelgi – mõnele hakkab haigus külge ja avaldub, teisel mitte.

Paanikaks pole põhjust

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maar-
ja Kristiani sõnul on Schmallenbergi viiruse esinemine laboratoorse kinnituse saanud seni kahes lambafarmis. Üks asub Hiiu- ja teine Võrumaal. “Eks poegimiste aeg näitab, kui ulatuslik viiruse levik tegelikult on,” lisab Kristian.

Veel möödunud aasta veebruaris, kui viirus oli laboratoorselt diagnoositud vaid Kesk-Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Hollandis ja Belgias, ütles VTA peadirektor Ago Pärtel Maalehele, et iga uus viirus, olgu see siis ohtlik või mitte, on häiriv. Samas kinnitas ta, et Eesti loomakasvatajatel eriliselt muretseda ei maksa. Nüüdki, mil haigus juba kohal, pole paanikaks põhjust.

Maarja Kristiani sõnul ei ole võimalik täpselt öelda, kust viirus “sääskede turjal” Eestisse saabus. Loomalt loomale haigusetekitaja tavalise kontakti teel ei kandu, siirutajate ehk sääskede abita saab see levida vaid emalt lootele läbi platsenta.

Kuigi VTA teab kaht lambafarmi, kus Schmallenbergi viiruse levik on laboratoorselt kinnitatud, arvavad kasvatajad ise, et neid on rohkem ning üle terve Eesti.

Eesti Maaülikooli õppejõud ja loomaarst Ants Kuks, kes ka ise Võrumaal lambakasvatustalu peab, kirjutab blogis Maavillane.ee, et temani on jõudnud teated kuuest üle Eesti paiknevast lambafarmist, kus on sündinud väärarengutega tallesid. Kuid lammaste poegimisaeg alles algas ning on alust arvata, et juhtumeid koguneb juurde.

“Haigusele on vastuvõtlikud nii lambad, veised kui kitsed, nii et tegelikult võib ka neis karjades ette tulla surnult ja enneaegseid sünde. Loode võib olla mumifitseerunud, tal võivad esineda väärarengud,” kirjeldab haigust Maarja Kristian ning ütleb, et nakatunud võivad olla ka veisekarjad.

Vähem lambaid ja raha

Kas poole väiksem kari tähendab ka poole väiksemat sissetulekut, seda on praegu raske öelda. Kuna realiseeritavaid loomi saab vähem olema, on see siiski üsna tõenäoline.

“128 lammast oleks pidanud mul poegima, kuid vähem kui sada on talled toonud. Iga lamba kohta tuleb umbes üks tall, seda on poole vähem kui möödunud aastal. Ülejäänud on kas surnud või pole lihtsalt sündinud,” märgib Kaire Vannas murelikult.

Mida soovitada loomaomanikele? “Väsimatut jaksu aidata loomi poegimisel, et mitte kaotada lisaks järglastele ka emasloomi. Järgmisel aastal on nad jälle tublid poegijad,” ütleb Ants Kuks.

Tulevase paaritushooaja planeerimisel soovitab ta mõelda, ehk oleks võimalik lükata see putukavabamale ajale.



HAIGUSTUNNUSED

Schmallenbergi viirus

- Levitajateks on sääsed, tegu on hooajalise nakkushaigusega.

- Vastuvõtlikud on lambad, kitsed, veised. Metsloomade kohta andmeid pole. Inimesele hetketeadmiste põhjal viirus ohtlik ei ole.

- Isoleeriti 2011. aasta novembris, tegu on väga uue haigusega ja teavet tema kohta alles kogutakse.

- Vaid sellele konkreetsele tekitajale omast haiguspilti olemas ei ole. Puuduvad haigusele ainuomane ravi ning sellevastane vaktsiin. Põhjustab täiskasvanud loomadel enamasti kergeid haigusnähte.

- Enim kannatavad piimalehmad, kelle toodang võib umbes nädala jooksul kuni poole võrra väiksem olla.

- Lammastel on haigust raskem märgata. Seevastu looted on haiguse suhtes väga tundlikud, eriti tiinuse esimesel paaril kuul. Tagajärjeks on abordid, väärarenenud ja surnud või elujõuetud talled.

- Väärarenguteks on enamasti eri asendites jäigastunud liigesed, lülisamba kõverused, närvisüsteemi talitluse häired, väärarenenud kolju.

- Euroopa kogemuse põhjal on suurema riski all karjad, kus on varasem poegimine ja tiinuse alguses oli veel aktiivne sääskede tegutsemisaeg.

- Viiruse esinemise kahtluse korral tuleb ühendust võtta volitatud loomaarstiga.

Allikas: Maavillane.ee, Maaleht