Vilja kasvatada on Eestis palju kallim kui Euroopas
Mainitud härrasmehed kuulusid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) uurimisrühma, mis külastas Eestit eelmisel nädalal talupidajate keskliidu kutsel.
See rühm koostab arvamust põlluharimiseks ebasoodsate alade toetamise kohta. Arvamuses selgitatakse Euroopa põhjaosa põllumajanduse iseärasusi, et neid saaks arvesse võtta uute toetamispõhimõtete väljatöötamisel.
Väheviljakat maad toetatakse
Euroopa Liiduga ühinedes sai Eesti võimaluse maksta oma viletsamatele põllumajanduspiirkondadele toetust. Seda toetust tuntakse LFA (less favoured areas) või ESA (ebasoodsad alad) toetusena ning selle eesmärk on säilitada maa-harimine ja põllumajandus ka väheviljakatel aladel.
Lätis on LFA piirkondi 73% ja Soomes ligi 100% riigi pindalast, meil ainult 50.
Kuna toetuse suurus ja ka see, milliseid piirkondi lugeda ebasoodsaks, oli riigi enda otsustada, on toetuse suurus riigiti väga erinev. Eestis on see 391 krooni hektari kohta, Lätis ligi poole ja Soomes koguni kümme korda suurem.
Praegu makstakse Euroopa Liidus LFA toetust kolme põhinäitaja alusel. Need on maa hindepunktid, asustustihedus ning inimeste elatustase. Eestis loetakse ebasoodsaks piirkondi, kus maa hindepunktid on alla 39,94 ning ruutkilomeetril elab alla 15 inimese.
Lätis algab ebasoodne maa 41 hindepunktist, lisaks asustustihedusele arvestatakse rohkem inimeste keskmist sissetulekut ning tööhõivet.
Soome kõrge toetusnumbri taga on see, et riik võitles 1995. aastal ELiga ühinedes kätte õiguse maksta kõrgeid siseriiklikke lisatoetusi.
Uued toetamise põhimõtted tulemas
Et riikidevahelist ebavõrdsust vähendada, koostatakse praegu uusi üle Euroopa Liidu kehtima hakkavaid toetuspõhimõtteid. Peamine muudatus peaks seisnema selles, et toetust hakatakse maksma loodustingimuste, kliima ja mullastiku näitajate alusel.
Plaanis on toetamisel arvestada piirkonna keskmist temperatuuri, sademehulka, mulla kvaliteeti ja koostist, niiskust jms.
ETKLi peadirektor Kaul Nurm, kes on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees selle teema algataja ning raportöör, märkis, et praegused väheviljakate alade toetamise põhimõtted ei peegelda põhjamaade põllumeeste olukorda ja toetus ei hüvita tegelikke kulusid. Ta loodab, et uued põhimõtted annavad Eestile võimaluse rohkem LFA toetust saada.
"Eestis on lühem taimede kasvuperiood, suuremal osal aastast liigniiskus, külmemad ilmad, mil temperatuur võib langeda alla 30 kraadi. Meie mullad on õhemad, kivised, savised või turbased, palju on põllupidamiseks sobimatuid märgalasid ja puisniite," selgitas Nurm.
Kõik see muudab meie saagid kehvemaks ja nende saamine on kulukam.
"Kogu Eesti on põllumajanduseks ebasoodne piirkond," ütles ta kokkuvõtteks.
Piimaring üle kolme riigi
Et komitee Eesti oludest õige pildi saaks, käidi Jaanus Ajaotsa talus viljakuivatamist uurimas, vaadati Läänemaa mahetaluniku Aivar Pikkmetsa puisniite ning Matsalu märgala lihaveisekasvatust.
"Meil kasutatakse kuivatit vaid maisi jaoks," võrdles tingimusi Prantsuse talunik Hervé Copeau. "Meil tuleb nisu juba põllult kõige rohkem 15% niiskusesisaldusega. Viljale piisab ainult tuulutamisest."
Eestis koristatakse põllult vilja keskmiselt 20-24% niiskusega. Selleks et vilja 10 protsendi võrra kuivatada, tuleb ehitada viljakuivati, kulutada kütet, elektrit ja aega.
Nii vilja külvamise kui koristamise kohta ütles Prantsuse talunik pikemalt mõtlemata kindlad kuupäevad. Näiteks talinisu hakkab ta külvama 1. oktoobril ja koristama 10. juulil. Ja nii igal aastal. Täpseid külvi- ja koristusaegu lubab sealne kliima, mis on püsiv, soe ja kuiv.
Meie kliimas võivad nii külvi- kui koristusajad nihkuda vähemalt kuu aja võrra.
Hea näide põhjamaisest kulukast põllumajandusest on ka piimavarumine. Itaalia või Hollandi asustustihedusega on piimaveo kulud märgatavalt väiksemad. Eestis, nagu teisteski põhjamaades, kus piimafarmid on üksteisest kaugel, tuleb piima kogumiseks maha sõita väga suur ring.
Nii oli Rootsi esindaja Staffan Nilsson välja joonistanud oma piimaringi, kuhu kuulub ka tema farm. Kaardile asetatuna hõlmas see piirkonna, mis võrdus Belgia, Hollandi ja osa Prantsusmaaga.
Eesti mured kirjutatakse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusse. Sealt jõuavad nad uude LFA määrusesse, mille alusel peaks Eesti toetused tõusma.
"Väga hea tulemus oleks see, kui uute põhimõtete järgi mahuks kogu Eesti LFA alasse," märkis Nurm.
Antonella Zona, EK põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi administraator
Eesti trump on loodus, peate oma looduskeskkonda hoidma. Samas on selge, et põllumajandustootjad müüvad kaupa Euroopa ühisel turul ning vaja on olla konkurentsivõimeline. Niisiis on vaja Euroopa toetust, et ka põllumajanduseks vähem soodsad piirkonnad ei tühjeneks ega jäetaks maid üles harimata. Kindlasti on põhjendatud bioloogilist mitmekesisust säilitavad ja maaelu arengu toetused.
Tähtsad on ka toetused, mis aitavad parandada toodete kvaliteeti ning väärtustada kohalikku tervislikku ja ökoloogilist toodangut.
Kahju, et mahepiimal on sama hind mis tavalisel. Näiteks Austrias makstakse mahepiima eest kolmandiku võrra rohkem.
Ebasoodsamad alad on 101 valda
- Harjumaa - Anija, Kernu, Kuusalu, Loksa, Padise;
- Hiiumaa - Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Pühalepa;
- Ida-Virumaa - Avinurme, Maidla, Sonda, Iisaku, Illuka, Lohusuu, Lüganuse, Tudulinna, Vaivara, Alajõe, Aseri, Kohtla, Toila;
- Jõgevamaa - Pala, Kasepää;
- Järvamaa - Türi;
- Läänemaa - Kullamaa, Oru, Risti, Taebla, Lihula, Martna, Nõva, Vormsi, Hanila, Noarootsi, Ridala;
- Lääne-Virumaa - Vihula, Viru-Nigula;
- Põlvamaa - Kanepi, Mooste, Orava, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Mikitamäe, Räpina, Värska;
- Pärnumaa - Are, Koonga, Vändra, Audru, Häädemeeste, Saarde, Tali, Tõstamaa, Varbla, Kihnu, Tahkuranna;
- Raplamaa - Kohila, Käru, Märjamaa, Vigala;
- Saaremaa - Kaarma, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Torgu, Valjala, Kihelkonna, Kärla, Salme;
- Tartumaa - Meeksi, Vara, Võnnu, Alatskivi, Mäksa, Peipsi-ääre, Piirissaare;
- Valgamaa - Karula, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste;
- Viljandimaa - ei ole;
- Võrumaa - Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Meremäe, Misso, Vastseliina.
