Põhjust rahul olla annab Sõmerpalu valla Väikemetsa talu peremehele see, et ta sai läinud aastal 850 hektaril kasvanud teraviljast ja rapsist väärt hinda.

“Hinnad jäid alla vaid tippaastale 2007, aga järgnenud aastatest oli mullune kindlalt kõige parem,” täpsustab Serv.

Kogu talinisu läks toiduviljaks

Serva sõnul vilja müügiga muret pole, ostjaid on palju. Rohkem peab pead vaevama sellega, kuidas paremat hinda tabada. Ja siis selle lukku lööma.

“Eks selle lukkulöömisega ole tihti nii, et ei tehta seda, kui hind on üleval, vaid siis, kui on langemas,” tunnistab ta. Mees ise on ka parema hinna lootuses vahel õige aja maha maganud.

Suurema osa saagist lõi ta lukku pärast koristamist küllalt kõrge hinnaga. Oktoobris-novembris hinnad langesid ja on alles nüüd uuesti tõusma hakanud.

“Kõige kasulikum oli nisu, mida õnnestus üsna arvestatav kogus müüa toiduviljaks ja saada tonnist 192 eurot,” selgitab viljakasvataja. “Tipphetkel pakuti küll 200, aga vahepeal langes hind ka 175 peale.”

Serv lisab, et läinud aastat iseloomustabki vilja väga hea kvaliteet.

Nisu ei löönud Serv tonnigi lukku, vaid ootas saagi ära. Otra lõi ta lukku 300 tonni ja jäi tolle eest saadud 170eurose tonnihinnaga rahule. Rapsi müüs ta maha hinnaga 420 eurot tonn, turul pakuti tipphetkel 450 eurot, aga vahel langes see ka alla 400 euro.

“Seda muret seekord ei olnud, et oleksin müügilepingud halva hinnaga teinud, viljal oli hea minek ja hind samuti,” hindab viljavõtujärgset poolt aastat ka taimekasvatusühistu Mäksa Seeme juhataja Reinu Saluoks Tartumaalt.

Ühistus kasvas 800 ha nisu ja otra ning 300 ha rapsi. Kui kõik 640 tonni rapsi on müüdud Baltic Agrole, siis 3000 tonnist teraviljast on hoidlas veel veerand. “Hoiame alati veerandi jagu kevadeks, siis on uuel aastal kindlustunne suurem ja sageli on siis ka müügihind parem,” räägib Saluoks.

Kuna 300 hektaril kasvanud talinisu saak oli kvaliteetne, müüdi see kõik toiduviljana Tartu Millile hinnaga 200 eurot tonn. Sama teed läks pool suvinisust. “Aasta tegigi heaks just see, et saime saagist palju toiduviljana müüa, nii tuli ka kogu vilja keskmine hind 2010. aasta omast kõrgem,” kinnitab Saluoks.

Kehvemad partiid läksid kaubaks söödaviljana teistele kokkuostjatele. Saluoks tunnistab, et nisu ja odra müügiks ta eellepinguid ei sõlminudki, vaid leppis müügikogustes nendega kokku jooksvalt. Küll pani ta osa rapsisaagist juba talvel lukku hindadega 460 ja 440 eurot tonn.

“Seekord tasus see rapsiga ära, aga raske on olla hiromant – aasta varem sain varajase lukkupanekuga kolmandiku vastu pükse,” tunnistab Mäksa Seemne juht.

Ennustada ei julge enam keegi

Saluoksa väitel pakuvad enam-vähem ühesugust hinda kõik kokkuostjad, mistõttu firma valikul mängib tihti rolli varasem kogemus, kokkuostja lähedus või muud koostöövõimalused.

ASi Tartu Mill ostujuht Leonid Dulub on kogenud, et 2011. aastal on nisu ja rukki kvaliteet olnud tublisti üle keskmise ning toiduklassi läinuna tähendab põllumeestele ka paremat hinda.

Dulubi sõnul pannakse toiduteravilja hinnad paika maailma tasemel ja on viimase viie aasta jooksul olnud vahemikus 100 kuni 270 eurot tonni kohta.

“2011. aasta saagi hinnad kujunesid sõltuvalt lõppkvaliteedist 200 euro ringis tonni eest,” kinnitas Dulub ja arvab, et sellega võisid ka kasvatajad rahule jääda.

Teraviljaühistu Kevili tegevjuht Marek Linnutaja ütleb, et nende ühistu mitte ei osta vilja, vaid aitab oma liikmetel realiseerida seda hetkel parima hinnaga. Suur osa saagist on müüdud välismaale, seni on lastitud juba kuraditosin eri suuruses laeva. Tavaliselt läheb aastas teele paarkümmend laevatäit vilja.

“Ühtekokku on põllumehed meie kaudu müünud vilja 30 000 tonni ringis ja rapsi 20 000 tonni, rapsist on pool läinud ekspordiks ja teist sama palju siseturule,” märkis Linnutaja.

Farm Plant Eesti tegevdirektori asetäitja Marge Pähkli kinnitusel on nemad ostnud nüüdseks 2011. aasta vilja 55 000 t ja rapsi 10 000 t. Sellest piisab, et katta oma tootmise vajadus ja ka veidi eksportida. Samas on saaki põllumeestel veel piisavalt salves, sest teatakse, et firma ostab vilja aasta ringi.

Pähkli sõnul mõjutavad vilja hinda börsil nii maailma viljavarud, ilm kui ka maailmapoliitika. Näiteks kuivus Argentinas tõstis aasta lõpus nisutonni hinda börsil 20 eurot.

Pähkel leiab, et 2011. aasta saagi hindade fikseerimise märksõnadeks olid põllumehe ettevaatlikkus ja kindlustunde otsimine. “Kui 2010 ei võetud saagi hinna fikseerimist veel küllalt tõsiselt, mistõttu tehti hiljem palju kalleid tagasimakseid, siis sügisel 2011 oli pilt palju rõõmsam – tagasioste oli vaid mõni üksik,” selgitab ta.

Kolmandik kogustest fikseeritigi alles koristuse ajal või pärast seda, mis tähendab seda, et saaki müüdi kindla peale.

Läinud aasta saagi hinnad erinesid Pähkli sõnul suuresti. Suurim hinnaerinevus oli rapsil, kus hinnavaheks oli 71 eurot tonn, odral ja nisul kuni 45 eurot tonn.

“Mina hinna liikumises seaduspärasust ei näe. Olen näinud igasuguseid aastaid – kord on hind kõrgem kevadel, kord suvel, kord hoopis pärast koristust,” tunnistab Pähkel.



Matifi börsil 6. veebruaril

 Raps 420–450 eurot tonn

 Toidunisu 200–220 eurot tonn