„Öeldakse, et hernes on vähenõudlik kultuur, aga tegelikult just vastupidi – ta on väga kapriisne,“ ütles seminaril firma taimekasvatusnõustaja Eili Rajapuu. Ta rõhutas, et hernele on hea eelvili teravili või kartul.

Rapsi ja herne (ristõielised või teised liblikõielised) vaheldus on aga halb variant, kuna neil on samad haigused, eelkõige valgemädanik. Samuti soovitas ta hernega hoida vahet 4-6 aastat, enne kui see taas samale põllule külvata.

Külviaeg on varane, aprillis, ning soovitatav külvisügavus on 5 sentimeetrit. Hea on teada, et hernes hakkab idanema juba kahe soojakraadi juures, kasvama 4-5 soojakraadiga ning taim talub kuni viiekraadist külma. „Hernes ei viljastu täisõite ajal, vaid siis, kui õied on alles pungas,“ lisas ta veel ühe kasuliku teadmise.

Kui põllul on näha suhteliselt palju varisenud herneteri, siis ei tasu tema sõnul veel käega lüüa, sest kuigi pilt pole ilus, on saagikadu hektari kohta tegelikult väiksem kui vaadates tundub.

Hernes täpilisus on Rajapuu selgitusel põhjustatud haigustest, herne suurim vaenlane on aga kärsakas. Niisiis vajab hernepõld ka haigus- ja putukatõrjet.

Laias laastus sama kehtib ka oa kohta. Oa külvinormiks soovitas ta alates 35 idanevast seemnest ruutmeetril. Nii madala külvinormi puhul kasvavad tugevad ja seisukindlad taimed, samas on iga kahjustus hävitav. Keskmine ja kindlamat tulemust andev külvinorm on 40-50 seemet ruutmeetri kohta ning külvisügavus võiks olla 6-8 sentimeetrit.

„Kui tundub, et uba küll õitses ilusti, kuid kaunu on poole vähem, ei tasu veel masendusse sattuda,“ julgustas Rajapuu. „Uba viljubki 40-60 protsenti.“

Kuna uba kasvab kaua, soovitas ta kasvu lõpetada desikandiga, et koristamisel tulemus parem oleks.

Väetisetonn 60 eurot odavam

Ettevõtte väetiste tootejuht Mihkel Salum teatas rõõmusõnumi, et pea kõik väetised on sel hooajal umbes 60 eurot tonni kohta odavamad kui mullu. Tegelikult ongi põllumeestel suur osa väetistest praeguseks juba varutud.

Järjest rohkem teevad väetiseturul tema hinnangul Yara ja teiste tuntud tootjate kõrval ilma ka Vene tootjad Acron, Uralchem ja Fosagro. Need kolm võimsat Vene kompaniid arenevad kiirelt ning suudavad toota ka kvaliteetseid väetisi. Näiteks Acroni müük tõusis eelmisel aastal koguni viiendiku võrra.

Maailma suurim väetiseostja on Argentiina, kuid järjest kasvab ka Venemaa ning Ukraina osa.

Tutvustati ka uusi tooteid. Suvirapsile sobib Salumi sõnul uus Yara Mila NPK suhtega 18:11:13, mis sisaldab ka väävlit ja boori. Samuti on müügis uudis Saksamaalt Korn-Kali. Nõu anti populaarsust koguva vedela lämmastikväetise (UAN 32 või KAS 32) kasutamisest.

Baltic Agrol tulemas huvitav aasta

Ootamas on veel tehnika-, mahe- ja aiandusseminarid, ent suurem talvine teadmiste jagamine saab selle kuuga läbi. Järgmiseks oodatakse põllumehi mais, juunis ja juulis Baltic Agro põllusemianridele.

Klientidega koos on kavas minna välismaa põlluüritustele –24.-25.mail Grasslandile,14.-15. juunil Cerealsile ja 28.-29. juunil Agrovizijale.

Juulis saab valmis ka uus keskusehoone Tallinna tee ääres.

Aasta pärast on aga plaanis suur talveseminar.