Viljakaupmehed: külvake rohkem õlleotra!

 (7)
                     
Maaleht
Viljakaupmehed: külvake rohkem õlleotra!
Pildil näitab A. Le Coqi muuseumi konsultant Ilmar Kõrgesaar üle saja aasta vanuseid linnasekasvatuse trumleid
Foto: Raivo Tasso

Nii teadlaste kui kaupmeeste hinnangul tasub Eestis õlleotra kasvatada, põllumehed aga eelistavad pigem traditsioonilisi ja järeleproovitud kultuure.

Sellest on pea kümme aastat tagasi, kui kuulsin ühelt Soome põllumehelt, et suurem osa tema viljast läheb linnasetehasesse õlle tooraineks ja tal on tehasega hea diil.

Õlut valmistatakse peamiselt odralinnastest. Nagu Soome, sobib ka Eesti kliima põllumajandusteadlaste hinnangul odra kasvatamiseks hästi. Valdav osa siin kasvavast odrast läheb aga loomasöödaks, kuigi meie põllumees on ammustest aegadest peale kasvatanud otra ka õlle tarbeks.

Õlleoder on esimest korda ka viljelusvõistluse üks kategooria. “Õlleodraga on huvitav võistelda, kuna eesmärgiks on kõrge saak ning samas madal proteiinisisaldus – nii nagu linnasetehased soovivad,” nendib Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ettevaatlik põllumees

Jõgeva SAI odraaretaja Ülle Tamm on kirjutanud ajakirjas Maamajandus, et Eesti tingimustes saab edukalt kasvatada rahvusvahelistele standarditele vastavat õlleotra, mis võib anda keskmist ja kõrgemat terasaaki. Ometigi on õlleodra kasvatamine Eestis lapsekingades.

“Oleme püüdnud õlleodra kasvatamisele hoogu sisse puhuda juba mitu aastat, aga mitte eriti edukalt,” tunnistab Margus Ameerikas. “Paar aastat tagasi tegime esimese proovi ja eksportisime mõnisada tonni Peterburi linnasetehasesse. Vaja oleks aga tuhandeid tonne ühtse kvaliteediga vilja, et soodsamat hinda välja kaubelda.”

Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuki sõnul ootavad põllumehed õlleodra kasvatamise kohta korralikku infot ja häid kogemusi, millest eeskuju võtta.

“Põllumeeste huvi õlleotra kasvatada tõuseb, samuti on suurenenud õlleodra sordiseemnete müük ja valik turul,” nendib Annuk.

Farm Plant Eesti müüs tänavu kevadel poole plaanitud õlleodra seemnest. Selle kevade kogu odraseemne müügist moodustas õlleoder ‘Rosalina’ 14%. “Põllumehed eelistavad kasvatada siiski tuttavaid ja äraproovitud sorte,” möönab Annuk. “Ilmselt napib neil õlleodra kasvatamiseks teadmisi ning oskusi.”

Annuk tunnistab sedagi, et ka Farm Plant polnud talvisel koolitusperioodil veel täielikult valmis põllumehi õlleodra kasvatuse alal nõustama.

Märtsis käisid aga Farm Plant Eesti meeskonda koolitamas Taani spetsialistid. Taani on üks maailma suurimaid õlleodra eksportijaid. “Nüüdseks oleme selles valdkonnas hulga targemad,” kinnitab Annuk ja lisab, et kuigi õlleodrast ei pruugi alati saada õlleoder, ei pea põllumees sellepärast veel kasvatamist kartma.

“Oder on oder ning sobib enamasti väga hästi loomasöödaks. Kvaliteediklass “õlleoder” on lisaboonus, mille olemasolu saadakse teada alles novembris, kui vastavad analüüsid on tehtud,” märgib ta.

Põllumajandusühistu Kevili juhatuse liikme Marek Linnutaja sõnul oli Kevili esimene, kelle liikmete eestvedamisel hakati Eestis õlleodra kasvatamist proovima. Ühistuliikmete õlleodra pind suureneb ja tänavu toodi Taanist seemet juurde. Linnutaja hinnangul külvasid Kevili liikmed tänavu õlleotra kindlasti üle 1000 ha.

Linnutaja meenutab, et õlleodra kasvatamise mõte sai Kevilis alguse suhtlemisel Šoti kolleegidega. 2011. aasta algul võeti vastu otsus osta Taanist ‘Quenchi’ seemet, mis on end põhjamaistes tingimustes heast küljest näidanud.

15 Kevili liiget olid nõus proovipartii oma põllule maha panema. Proovimine läks korda, saagikuseks kujunes 2,5−6 t/ha. Müügiks siiski seemet ei läinud, see jäi endale paljunduseks.

“Ostsime Taanist seemne, ja see, kes oli õlleodra kasvatamisest huvitatud, pani selle maha,” räägib Virumaa tuntud viljakasvataja Jaak Läänemets, kes ka ise kasvatas õlleotra, et seemet paljundada. Tänavu pani ta kogu mulluse saagi seemnena maha.

Nagu seemnevili

“Õlleodra kasvatamine on täpselt sama raske kui seemnevilja kasvatamine,” toob Läänemets võrdluse. “Nii seemnevilja kui linnase puhul peavad terad idanema. See aga nõuab suuremat täpsust nii kasvatamisel kui kuivatamisel.”

Linnasteks sobivad Läänemetsa sõnul ühtlase suurusega terad ja see eeldab natuke tihedamat külvi kui tavaliselt.

“Väetise, eriti lämmastikuga ei tohi liialdada, sest õlleoder peab sisaldama vähem proteiini kui loomasööt, samas on vaja suuremat tärklisesisaldust. Kuigi uuemad sordid taluvad lämmastikku rohkem,” lisab Läänemets.

Pärnumaa talupidajate nõustamiskeskuse taimekasvatuskonsulent Hillar Lilleste kinnitab, et põllumehed on hakanud õlleodra seemet ostma küll. Ost käib viljakaubandusega tegelevate firmade kaudu, ent konsulent rõhutab, et kokkuostjatega tuleks saada head lepingud.

“Õlleodra kasvatamine ei õnnestu alati, sest kvaliteedinormid on kõrged. Viljelusnõuded on teistsugused kui söödaodra kasvatamisel ning ka väetada tuleb teisiti,” selgitab Lilleste. Sellepärast peab põllumehel olema võimalus müüa õlleodrana plaanitud vili ka söödaodraks, kui õlleodra kvaliteeti ei tule.

“Nõudlust ja turgu selle järele on, hind on atraktiivne,” räägib Marek Linnutaja õlleodra turustusvõimalustest. “Venemaal ja Aasias on hakatud rohkem õlut tarbima.”

Tema sõnul küünib õlleodra tonnihind kohati 300 euroni. Aga ta rõhutab, et õlleodra kvaliteeti pole lihtne saavutada.

Linnutaja räägib, et Kevili õlleodrale on olnud Venemaal isegi ostja olemas ja eestlastel oli kaup koos, aga asi jäi transpordi taha. Linnasetehased ootavad tema sõnul vähemalt 500tonnist partiid, laevaga viiakse korraga 3000 tonni vilja.

Linnasetehas Eestisse?

Kui Linnutaja hinnangul oleks Eestis linnasetehase rajamine liiga riskantne ettevõtmine, siis
A. Le Coqi joogitööstuse juht Tarmo Noop arvab, et Eestis oleks linnasetehas praeguses olukorras igati teretulnud ettevõtmine. Ta viitab Leedule, kus üle-eelmisel aastal kohalikud ettevõtjad linnasetehase püsti panid.

A. Le Coq tarbib Noobi sõnul 9000 tonni linnaseid aastas. Eestis annaks tema hinnangul toota 20 000 tonni linnast ja Tartu tehas tarbiks sellest 45%.

Tarmo Noop meenutab, et Tartu õlletehas tootis viimati õllelinnast 1998. aastal. “Linnast ise toota tuli toona kaks korda kallim ja toodang tuli kvaliteedilt kaks korda madalam, kui osta seda spetsialiseerunud tootjatelt,” tõdeb Noop.

Tema sõnul jääb Euroopas aga linnasetootjaid üha vähemaks. A. Le Coq ostab oma tooraine peamiselt Soomest ja Leedust. Linnase hind on kerkinud koos teravilja hinnaga, kahe aasta jooksul on see Noobi sõnul tõusnud 72%.

Saku Õlletehase juht Margus Kastein tunnistab, et Saku on kohalike põllumeestega õlleodra teemal ka varem mõtteid vahetanud.

“Aastatel 2007−2008 rääkisime põlluma­jandus­toot­ja­tega võimalikust linnaseodra koostööprojektist,” meenutab ta. “Siinse põllumajanduse mitmekesisuse seisukohalt oleks aga linnaseodra kasvatamine kindlasti tervitatav. Samas tuleb silmas pidada, et nõudmised toorme kvaliteedile on ülikõrged. Sellepärast ostame ka meie vajaliku toorme vaid Euroopa parimatelt tootjatelt.”

Õlleodrale esitatakse suur hulk spetsiifilisi kvaliteedinõudeid, mis erinevad söödaodra nõuetest.

Esiteks valitakse õlleodra kasvatamiseks sobivate omadustega sordid. Need peavad olema madala proteiini- ja kiud­ainete sisaldusega, samas kõrge tärklisesisaldusega, kiire ja üheaegse idanemisega, vajalik on kindel ensüümide hulk pärast kuivatamist jne.

Odra kvaliteedist ja koostisest sõltub õlle maitse, värvus ja lõhn, samuti vahu hulk. Sordipuhtus ning toksiinide puudumine on samuti olulised kvaliteedinäitajad, seega tuleb suurt tähelepanu pöörata taimekaitsele ning õigeaegsele koristamisele, korralikule kuivatamisele ja hoiustamisele.

Samas tunnistavad nii teadlased kui kokkuostjad, et õlleodra agrotehnikas ei ole midagi keerulist, tuleb lihtsalt kinni pidada teatud piirangutest ja reeglitest.

Selleks et saada aru, mida teha ja mida mitte, on hea teada algtõdesid taimede kasvust ja arengust.

See, kas õlleotra kasvatada või mitte, sõltub ka hinnavahest söödaviljaga. Kui linnasetehastel on toorainet puudu, pakutakse tunduvalt kõrgemat hinda kui söödaodrale. Samas, kui ka söödavilja on puudu, saab selle eest vähema vaevaga ligilähedaselt sama raha kätte.



ÕLLEODER

Kasvatamine ja töötlemine

- Õlleodra all on Euroopas 3 mln ha.

- Euroopas töötab üle saja linnasetehase.

- Meile lähimad asuvad Soomes, Rootsis, Leedus, Poolas, Taanis, Saksamaal, Peterburis.

- 2011. aasta kevadisest põuast ja lõikusaja vihmast tingitud vilets saak vähendas nii õlleodra saaki kui kvaliteeti.

- 2011. aasta saak on nüüdseks ära müüdud, seetõttu tuleb Euroopal õlleotra importida.

- Igal aastal toodetakse maailmas 18 miljonit tonni linnast, millest umbes pool Euroopa Liidus.

- 94% linnasetoodangust läheb õlle tootmiseks, 4% viski tootmiseks ja ülejäänu toiduainetööstusele.

Allikas: Euromalt

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.