Viljakaupmehed: külvake rohkem õlleotra!

 (7)
                     
Maaleht
Viljakaupmehed: külvake rohkem õlleotra!
Pildil näitab A. Le Coqi muuseumi konsultant Ilmar Kõrgesaar üle saja aasta vanuseid linnasekasvatuse trumleid
Foto: Raivo Tasso

Nii teadlaste kui kaupmeeste hinnangul tasub Eestis õlleotra kasvatada, põllumehed aga eelistavad pigem traditsioonilisi ja järeleproovitud kultuure.

Sellest on pea kümme aastat tagasi, kui kuulsin ühelt Soome põllumehelt, et suurem osa tema viljast läheb linnasetehasesse õlle tooraineks ja tal on tehasega hea diil.

Õlut valmistatakse peamiselt odralinnastest. Nagu Soome, sobib ka Eesti kliima põllumajandusteadlaste hinnangul odra kasvatamiseks hästi. Valdav osa siin kasvavast odrast läheb aga loomasöödaks, kuigi meie põllumees on ammustest aegadest peale kasvatanud otra ka õlle tarbeks.

Õlleoder on esimest korda ka viljelusvõistluse üks kategooria. “Õlleodraga on huvitav võistelda, kuna eesmärgiks on kõrge saak ning samas madal proteiinisisaldus – nii nagu linnasetehased soovivad,” nendib Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

Ettevaatlik põllumees

Jõgeva SAI odraaretaja Ülle Tamm on kirjutanud ajakirjas Maamajandus, et Eesti tingimustes saab edukalt kasvatada rahvusvahelistele standarditele vastavat õlleotra, mis võib anda keskmist ja kõrgemat terasaaki. Ometigi on õlleodra kasvatamine Eestis lapsekingades.

“Oleme püüdnud õlleodra kasvatamisele hoogu sisse puhuda juba mitu aastat, aga mitte eriti edukalt,” tunnistab Margus Ameerikas. “Paar aastat tagasi tegime esimese proovi ja eksportisime mõnisada tonni Peterburi linnasetehasesse. Vaja oleks aga tuhandeid tonne ühtse kvaliteediga vilja, et soodsamat hinda välja kaubelda.”

Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuki sõnul ootavad põllumehed õlleodra kasvatamise kohta korralikku infot ja häid kogemusi, millest eeskuju võtta.

“Põllumeeste huvi õlleotra kasvatada tõuseb, samuti on suurenenud õlleodra sordiseemnete müük ja valik turul,” nendib Annuk.

Farm Plant Eesti müüs tänavu kevadel poole plaanitud õlleodra seemnest. Selle kevade kogu odraseemne müügist moodustas õlleoder ‘Rosalina’ 14%. “Põllumehed eelistavad kasvatada siiski tuttavaid ja äraproovitud sorte,” möönab Annuk. “Ilmselt napib neil õlleodra kasvatamiseks teadmisi ning oskusi.”

Annuk tunnistab sedagi, et ka Farm Plant polnud talvisel koolitusperioodil veel täielikult valmis põllumehi õlleodra kasvatuse alal nõustama.

Märtsis käisid aga Farm Plant Eesti meeskonda koolitamas Taani spetsialistid. Taani on üks maailma suurimaid õlleodra eksportijaid. “Nüüdseks oleme selles valdkonnas hulga targemad,” kinnitab Annuk ja lisab, et kuigi õlleodrast ei pruugi alati saada õlleoder, ei pea põllumees sellepärast veel kasvatamist kartma.

“Oder on oder ning sobib enamasti väga hästi loomasöödaks. Kvaliteediklass “õlleoder” on lisaboonus, mille olemasolu saadakse teada alles novembris, kui vastavad analüüsid on tehtud,” märgib ta.

Põllumajandusühistu Kevili juhatuse liikme Marek Linnutaja sõnul oli Kevili esimene, kelle liikmete eestvedamisel hakati Eestis õlleodra kasvatamist proovima. Ühistuliikmete õlleodra pind suureneb ja tänavu toodi Taanist seemet juurde. Linnutaja hinnangul külvasid Kevili liikmed tänavu õlleotra kindlasti üle 1000 ha.

Linnutaja meenutab, et õlleodra kasvatamise mõte sai Kevilis alguse suhtlemisel Šoti kolleegidega. 2011. aasta algul võeti vastu otsus osta Taanist ‘Quenchi’ seemet, mis on end põhjamaistes tingimustes heast küljest näidanud.

15 Kevili liiget olid nõus proovipartii oma põllule maha panema. Proovimine läks korda, saagikuseks kujunes 2,5−6 t/ha. Müügiks siiski seemet ei läinud, see jäi endale paljunduseks.

“Ostsime Taanist seemne, ja see, kes oli õlleodra kasvatamisest huvitatud, pani selle maha,” räägib Virumaa tuntud viljakasvataja Jaak Läänemets, kes ka ise kasvatas õlleotra, et seemet paljundada. Tänavu pani ta kogu mulluse saagi seemnena maha.

Nagu seemnevili

“Õlleodra kasvatamine on täpselt sama raske kui seemnevilja kasvatamine,” toob Läänemets võrdluse. “Nii seemnevilja kui linnase puhul peavad terad idanema. See aga nõuab suuremat täpsust nii kasvatamisel kui kuivatamisel.”

Linnasteks sobivad Läänemetsa sõnul ühtlase suurusega terad ja see eeldab natuke tihedamat külvi kui tavaliselt.

“Väetise, eriti lämmastikuga ei tohi liialdada, sest õlleoder peab sisaldama vähem proteiini kui loomasööt, samas on vaja suuremat tärklisesisaldust. Kuigi uuemad sordid taluvad lämmastikku rohkem,” lisab Läänemets.

Pärnumaa talupidajate nõustamiskeskuse taimekasvatuskonsulent Hillar Lilleste kinnitab, et põllumehed on hakanud õlleodra seemet ostma küll. Ost käib viljakaubandusega tegelevate firmade kaudu, ent konsulent rõhutab, et kokkuostjatega tuleks saada head lepingud.

“Õlleodra kasvatamine ei õnnestu alati, sest kvaliteedinormid on kõrged. Viljelusnõuded on teistsugused kui söödaodra kasvatamisel ning ka väetada tuleb teisiti,” selgitab Lilleste. Sellepärast peab põllumehel olema võimalus müüa õlleodrana plaanitud vili ka söödaodraks, kui õlleodra kvaliteeti ei tule.

“Nõudlust ja turgu selle järele on, hind on atraktiivne,” räägib Marek Linnutaja õlleodra turustusvõimalustest. “Venemaal ja Aasias on hakatud rohkem õlut tarbima.”

Tema sõnul küünib õlleodra tonnihind kohati 300 euroni. Aga ta rõhutab, et õlleodra kvaliteeti pole lihtne saavutada.

Linnutaja räägib, et Kevili õlleodrale on olnud Venemaal isegi ostja olemas ja eestlastel oli kaup koos, aga asi jäi transpordi taha. Linnasetehased ootavad tema sõnul vähemalt 500tonnist partiid, laevaga viiakse korraga 3000 tonni vilja.

Linnasetehas Eestisse?

Kui Linnutaja hinnangul oleks Eestis linnasetehase rajamine liiga riskantne ettevõtmine, siis
A. Le Coqi joogitööstuse juht Tarmo Noop arvab, et Eestis oleks linnasetehas praeguses olukorras igati teretulnud ettevõtmine. Ta viitab Leedule, kus üle-eelmisel aastal kohalikud ettevõtjad linnasetehase püsti panid.

A. Le Coq tarbib Noobi sõnul 9000 tonni linnaseid aastas. Eestis annaks tema hinnangul toota 20 000 tonni linnast ja Tartu tehas tarbiks sellest 45%.

Tarmo Noop meenutab, et Tartu õlletehas tootis viimati õllelinnast 1998. aastal. “Linnast ise toota tuli toona kaks korda kallim ja toodang tuli kvaliteedilt kaks korda madalam, kui osta seda spetsialiseerunud tootjatelt,” tõdeb Noop.

Tema sõnul jääb Euroopas aga linnasetootjaid üha vähemaks. A. Le Coq ostab oma tooraine peamiselt Soomest ja Leedust. Linnase hind on kerkinud koos teravilja hinnaga, kahe aasta jooksul on see Noobi sõnul tõusnud 72%.

Saku Õlletehase juht Margus Kastein tunnistab, et Saku on kohalike põllumeestega õlleodra teemal ka varem mõtteid vahetanud.

“Aastatel 2007−2008 rääkisime põlluma­jandus­toot­ja­tega võimalikust linnaseodra koostööprojektist,” meenutab ta. “Siinse põllumajanduse mitmekesisuse seisukohalt oleks aga linnaseodra kasvatamine kindlasti tervitatav. Samas tuleb silmas pidada, et nõudmised toorme kvaliteedile on ülikõrged. Sellepärast ostame ka meie vajaliku toorme vaid Euroopa parimatelt tootjatelt.”

Õlleodrale esitatakse suur hulk spetsiifilisi kvaliteedinõudeid, mis erinevad söödaodra nõuetest.

Esiteks valitakse õlleodra kasvatamiseks sobivate omadustega sordid. Need peavad olema madala proteiini- ja kiud­ainete sisaldusega, samas kõrge tärklisesisaldusega, kiire ja üheaegse idanemisega, vajalik on kindel ensüümide hulk pärast kuivatamist jne.

Odra kvaliteedist ja koostisest sõltub õlle maitse, värvus ja lõhn, samuti vahu hulk. Sordipuhtus ning toksiinide puudumine on samuti olulised kvaliteedinäitajad, seega tuleb suurt tähelepanu pöörata taimekaitsele ning õigeaegsele koristamisele, korralikule kuivatamisele ja hoiustamisele.

Samas tunnistavad nii teadlased kui kokkuostjad, et õlleodra agrotehnikas ei ole midagi keerulist, tuleb lihtsalt kinni pidada teatud piirangutest ja reeglitest.

Selleks et saada aru, mida teha ja mida mitte, on hea teada algtõdesid taimede kasvust ja arengust.

See, kas õlleotra kasvatada või mitte, sõltub ka hinnavahest söödaviljaga. Kui linnasetehastel on toorainet puudu, pakutakse tunduvalt kõrgemat hinda kui söödaodrale. Samas, kui ka söödavilja on puudu, saab selle eest vähema vaevaga ligilähedaselt sama raha kätte.



ÕLLEODER

Kasvatamine ja töötlemine

- Õlleodra all on Euroopas 3 mln ha.

- Euroopas töötab üle saja linnasetehase.

- Meile lähimad asuvad Soomes, Rootsis, Leedus, Poolas, Taanis, Saksamaal, Peterburis.

- 2011. aasta kevadisest põuast ja lõikusaja vihmast tingitud vilets saak vähendas nii õlleodra saaki kui kvaliteeti.

- 2011. aasta saak on nüüdseks ära müüdud, seetõttu tuleb Euroopal õlleotra importida.

- Igal aastal toodetakse maailmas 18 miljonit tonni linnast, millest umbes pool Euroopa Liidus.

- 94% linnasetoodangust läheb õlle tootmiseks, 4% viski tootmiseks ja ülejäänu toiduainetööstusele.

Allikas: Euromalt

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.