Sellest on pea kümme aastat tagasi, kui kuulsin ühelt Soome põllumehelt, et suurem osa tema viljast läheb linnasetehasesse õlle tooraineks ja tal on tehasega hea diil. Õlut valmistatakse peamiselt odralinnastest. Nagu Soome, sobib ka Eesti kliima põllumajandusteadlaste hinnangul odra kasvatamiseks hästi. Valdav osa siin kasvavast odrast läheb aga loomasöödaks, kuigi meie põllumees on ammustest aegadest peale kasvatanud otra ka õlle tarbeks. Õlleoder on esimest korda ka viljelusvõistluse üks kategooria. “Õlleodraga on huvitav võistelda, kuna eesmärgiks on kõrge saak ning samas madal proteiinisisaldus – nii nagu linnasetehased soovivad,” nendib Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Jõgeva SAI odraaretaja Ülle Tamm on kirjutanud ajakirjas Maamajandus, et Eesti tingimustes saab edukalt kasvatada rahvusvahelistele standarditele vastavat õlleotra, mis võib anda keskmist ja kõrgemat terasaaki. Ometigi on õlleodra kasvatamine Eestis lapsekingades. “Oleme püüdnud õlleodra kasvatamisele hoogu sisse puhuda juba mitu aastat, aga mitte eriti edukalt,” tunnistab Margus Ameerikas. “Paar aastat tagasi tegime esimese proovi ja eksportisime mõnisada tonni Peterburi linnasetehasesse. Vaja oleks aga tuhandeid tonne ühtse kvaliteediga vilja, et soodsamat hinda välja kaubelda.”
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.