Viljalõikus käib, nii et tolm taga
Tartumaa ettevõtte Haage Agro OÜ põldudel algas viljalõikus juba laupäeval, 27. juulil. Varane odrarasort oli küps ning kombainerid võisid oma aasta ühe tähtsama tegevusega pihta hakata.
"Meie jaoks päris tavaline aeg, enamasti alustamegi viljalõikusega 25. ja 30. juuli vahel," selgitab Haage Agro juht Andres Härm.
Esmaspäeva pärastlõunal käis Härmi firma põllul viljalõikus, nii et tolm taga.
Vihmad jäid hiljaks
"Varase odra eelis on seegi, et saab hommikuti varakult alustada, täna läksid mehed juba pool kümme vilja võtma, augusti keskpaigast laseb ilm tavaliselt alles lõunaks põllule," peab Härm vajalikuks
märkida.
Haage Agrol on koristuspinda ühtekokku tuhat hektarit, sellest veerand rapsi, ülejäänu teravili. Tollest omakorda 500 ha kanti on otra ja üle 200 ha talinisu.
Võiks arvata, et paarikümne aasta pikkuse põllumehestaažiga Härm on näinud juba kõiksugu ilmavigureid, kuid tänavune aasta tõestas, et kaugel sellest.
"10. aprillil, kui vahel olen sel ajal juba põldu harinud, sain tänavu veel suusatada, püsiv lumikate oli maas," naerab ta.
Samas võis arvata, et ühel hetkel hakkab ilm perutama. Nii vasardas ka Härmi peas väike hirm, kas ta suudab siis hooldustöödega sammu pidada. Loodus ju dikteerib tempot. Tempo osutuski kiireks ja loodus tegi mahajäämuse peagi tasa.
"Kartsin, kas taimik jõuab selle kiire tempo juures korraliku juurekava kasvatada, aga õnneks tuli sel ajal nii niiskust kui sooja ning suurt häda polnudki," arutleb Härm.
Maikuus sadas Haage kandis maha kolm kuunormi vihma ja põldudele tekkisid veelombid. Seetõttu on viljapõldudel palju ebaühtlust, räsitud said ka taliviljad.
"Juuni oli jällegi põuane, kuid on ka kuivemaid aastaid olnud, sellist klassikalist põuda meil ei olnud," tunnistab Härm.
Suuremad sajud jõudsid kohale alles pärast juuli keskpaika. Haage Agro juhi sõnul teraviljasaagile need enam kosutavat mõju ei avaldanud. Küll aga aitavad suvirapsi peatset saaginumbrit parandada.
Ta usub siiski, et kokkuvõttes tuleb keskmine vilja-aasta. Taliviljad on räsitud ja neile ta suurt saaki ei ennusta. Parimas konditsioonis on hilised odrasordid.
"Meie eesmärk on kokkuvõttes vähemalt 4 t/ha kuiva vilja saada, siis on hing rahul, aga eks aeg näitab," kinnitab Andres Härm.
Väikemetsa talu peremees Taavi Serv Võrumaalt Sõmerpalu vallast alustas oma tuhandelt hektarilt viljavõtuga pühapäeval. Talinisu 'Ramiro' polnud algul paljulubav.
"Vilets saak, talv oli pikk ja talvitumine kehv, nii sain hektari kohta vaid kaks tonni teri, kuigi tahtnuks vähemalt neli saada, normaalsetel aastatel saab rohkemgi," räägib ta.
Nüüdseks on talinisu koristatud, kombainid odras ja tujugi veidi parem. Varane oder andis teri veidi üle 4 t/ha.
"Vihma kohta ei saa ütelda, et seda üldse poleks tulnud, väga tükati, aga on hullemaid põua-aastaid olnud," leiab Taavi Serv.
Kui nädalapäevad tagasi tugevasti sadas, oli mehel kartus, et põllud võivad just enne viljalõikust pehmeks minna.
Õnneks seda ei juhtunud. Suvinisule oli vihm veel viimasel hetkel abiks, teistele aga juba hiljaks jäänud.
"Vara veel ütelda, aga keskmise vilja-aasta ikka välja venitab, on nadimaidki olnud," prognoosib Serv.
Eesti üks kuivemaid piirkondi on sel suvel olnud Rapla- ja Läänemaa, kus paljud paigad jäid ka kohatistest hoovihmadest puutumata. Nii oli see veel ka esmaspäeval.
Ader ei lähe mulda
"Siinkandis on täielik põud, tahaks varsti juba sügiskülviga alustada, aga ader ei lähe enam maasse, et seda ette valmistada," annab teada Pae Farmer OÜ juht Urmas Uustalu
Raplamaalt.
Pae Farmeri neli kombaini sõitsid põllule 14. juulil talirüpsi, nädala jagu päevi hiljem aga otra koristama.
"Mul on nüüdseks 20 protsenti teraviljast võetud, kogupinnast aga 11 protsenti, täna olid kombainid juba rukkis," jätkab Uustalu.
Talirüps ei andnud kõige paremat saaki, talv tegi orase hõredaks, kuid talirapsilt ootab ta korralikku tulemust.
"Kuigi viljalõikus on juba käes, siis vihma tahaks isegi praegu väga. Teravilja ta enam ei päästaks, aga järgmise külvi ettevalmistamiseks oleks see hea," arutleb Uustalu.
