Turu tomat poe omast kolm korda kallim

Endli jutu järgi võttis ta seemne kaasa Musta mere äärest Krimmist, kui enam kui kolmkümmend aastat tagasi Eestisse elama asus. “Paljundame ise seemet ja teistest sortidest olen loobunud.”
Ega sellele küsimusele, kas on head mahlast tomatit, ühe hetkega vastust leiagi. Osta seda, mis taskule jõukohane ja ära nurise.

Kolm eurot kilo eest on kõrgem kui Holstre aiandi 2.75. Need on turu kõrgeimad hinnad. Suurtes ketikauplustes võib aga kilo Hollandi tomatit saada vähem kui euroga. Ostjaid jätkub kõigile.
Endel püüab olla Viljandi turul esmene varase kartuli müüja. Viimastel aastatel käib selle nimel tihe rebimine.

Kui Viljandi turust juttu, on Endel ikka pildil. Aastat viisteist tagasi ei küsinud ajakirjanikud temalt, vaid ikka turu juhtidelt. Nüüd ekspluateeritakse laheda jutuga Kuressaare meest isegi üle.

Vanad müüjad on Viljandi turult kadunud

Üha kiirenevas elutempos meenuvad need tublid müüjad, kes on varem Viljandi turule näo andnud.

Üks esimesi keedetud peedi müüjaid Viljandi turul oli saksa keele õpetaja Horst. Veel mullu sõitis 80aastane mees jalgrattaga Suure-Jaani lähistelt Viljandi turule.

“Türgi oad olid tal tõesti head,” meenutab üks turu alalistest müüjatest. Mehel, kes kogus turulkäimisega raha, et rännata Saksamaale oma sünnikohta Varenisse, oli tõepoolest hea aednikukäsi.

Veerand sajandi eest oli turul tuntud nägu linna servas elav vanapapi Juhan. Tal oli hästi hooldatud õunaaed eriliste sortidega. Neid jätkus turule toomiseks kauaks. Veel detsembris külmaga oli Juhan oma õunakastidega turul lagedal platsil.

Mehe jutu järgi oli ta noores eas rukkikrahv Friedrich Bergi tuttav. Meenub Kirikumõisas elanud Karl, kes oli tuntud oma porgandite ja hernekauntega. No oskas mees neid kasvatada. Ja heasoovlik vanem abielupaar, kes ikka Zaporožetsiga Paalalinnast koduaiast kaupa turule tõi, istikuid ja lilli.

Mõne aasta eest olid Viljandi turul sildid, et “Eestimaine kaup”. Nüüd pole enam vaja, ütlevad müüjad. Ostjad teavad, et kodumaine. Inimestele meeldib aedvilja osta nendelt müüjatelt, kes ise saagi kasvatanud.

Juhtub ka jutumehi, kes kinnitavad, kõik ise kasvatanud. Endal aga peenrad lühikesed. Müüjad teavad ja tunnevad üksteist ning aiavilja päritolu ei jää saladuseks.

Võrreldes Tallinna turgudega, on Viljandi oma piisavalt väike ja parajalt suur. Paras koduturuks.