Viljeluspäevad tutvustasid uusi sorte ja rapsikasvatusmasinaid
Tänavu oli korraldajatele abiks mullu silmapaistvalt esinenud Erki Oidermaa. Ta on seemnekasvataja, Soome sordiaretusfirma Boreal kahe odra- ja ühe kaerasordi esindaja Eestis. Mullu sai ta varase odra ‘Jyvä’ võistluspõllult 7,4 tonni teri hektarilt. Tänavu oli see sort Kuusikul huviobjektiks.
Kasvatagem seda, mis on tulus
Rõõmuga võeti vastu SMS-sõnumeid, mis teatasid, et rapsi- ja nisuhinnad tõusevad. Baltic Agro tootejuht Lea Korem avas hinnatõusu põhjuse – suured üleujutused Kanadas. Seal oli mõnda aega 1,5 miljonit hektarit vee all ja saamata jääb 2,5 miljonit tonni rapsi. Juulis olid Hispaanias, Prantsusmaal ja Briti saartel suured põuad, mis tõstsid nisu hinda. Põua all kannatavad ka Venemaa ja Ukraina viljapõllud.
Masu on sundinud teravilja- ja rapsikasvatajaid vilkamalt reageerima turusignaalidele. Mullu kasvatati rapsi 81 500 hektaril. Tänavu esialgsetel andmetel juba 98 000 hektaril.
Baltic Agro soovitab rohkem kasvatada toidunisu, toidukaera, õlleotra ja hernest. Lea Korem: “Hernest saab 600–1000 krooni soodsamat hinda kui söödaodrast. Õlleodra hind on olnud 200–600 krooni soodsam kui söödaodral. Odra kasvupind vähenes Eestis tänavu 30%. Ka toidukaera kasvatusse võiks panustada. Näiteks Soomes ja Rootsis seda tehakse ja nad on maailma nelja suurima toidukaera eksportija hulgas. Tonni toidukaera eest saab 300–500 krooni rohkem kui söödakaera eest.”
Farm Plant Eesti müügiesindaja Avo Kons julgustas odra asemel tritikut kasvatama. Mullu oli selle kasvupind Eestis vaid 8200 hektarit.
“Odra saagikus on 3–4 tonni hektarilt, tritikul 5–6 tonni. Tritikuga saab hektarilt 3000 krooni rohkem kui odraga ja tööd kulub sama palju,” rääkis Kons. “Soovitame tritikut kasvatada odrale sobivail põldudel. Oder on kiireks kombainimiseks madalavõitu, tritik aga paras. Tritikul on vähe kahjureid. Tritikusordid on aretatud nisu baasil, nendes on rohkesti proteiini.”
Saksamaa rapsikasvatus
Viljeluspäevadeks olid Saksamaalt Kuusikule tulnud kaks rapsiaretajat kontsernist Rapool: Rainer Kahl ja Viktor Svib.
Kahli sõnutsi on Saksamaa Euroopa suurim rapsitootja, raps kasvab 1,5 miljonil hektaril. Mullu hõlmasid Rapooli sordid 60% rapsi kasvupinnast. Valdavalt kasvatatakse talirapsi. Esikohal on ‘Visby’, Põhja-Saksamaal ulatub selle sordi osakaal 60 protsendini. Ka Kuusikul demokatsetes oli ‘Visby’ sortide rivi eesotsas.
‘Visby’ on Eesti katses olnud paar aastat ja katsete alusel on see parima talvekindluse, väga hea saagikuse ja hea toorrasvasisaldusega.
Kahl pidas Eesti oludes heaks ka sorti ‘Rohan’. Kahe aasta katsetulemuste järgi on see sort olnud talvekindluselt üks parimaid, hea saagivõimega, kõrge toorrasvasisaldusega ja teistest parema haiguskindlusega.
Võistuviljelejaist kasvatab tänavu ‘Visbyt’ Saimre Viljakasvatuse OÜ Viljandimaal ja ‘Rohanit’ Rannu Seeme Tartumaal. Nii ‘Visby’ kui ka ‘Rohan’ on hübriidsordid, mis on märgatavalt saagikamad.
Rapsisaak otsustatakse sügisel
“Sügisel määrame talirapsi saagi ligikaudu 80% ulatuses,” toonitas Baltic Agro seemnete tootejuht Elo Tuubel. Ta soovitas sorti ‘Visby’. Baltic Agro oli selle valinud demokatsesse.
Elo Tuubel: “Pean talirapsi optimaalseks külviajaks 15. augustit. Juba pärast 25. augustit külvatud taliraps ei pruugi õnnestuda. Talirapsi külvile peab eelnema korralik mullaharimine – mida sügavamalt seda teete, seda parem. Sügisel rapsipõllul tehtavate tööde hulka peavad kuuluma väetamine, umbrohutõrje ja kindlasti kasvu reguleerimine.”
Demokatsetes oli sort ‘Visby’ külvatud 15. augustil. Põhiväetisena oli sügisel antud 400 kg YaraMilat (7-12-25; Mg, S, B). Väga intensiivses variandis sai põld kolmel korral pealtväetist, kokku 240 kg lämmastikku hektarile. Põld tõotas head saaki.
“Baltic Agro võtab osa talirapsi kasvatamise riskist endale. Kui kliendil taliraps hävib, kompenseerime poole seemne ja herbitsiidi kulust,” lubas Tuubel.
Viljeluspäevad lõppesid rapsile sobilike külvimasinate esitlusega. Kohal oli üle 10 agregaadi. Kõige tugevama mulje jättis Simba SL 500: rullrandaal, millele on lisatud kobestuskäpad.
Sellel agregaadil on peal peenseemnekülvik ja taga järelveetavad põllurullid. Agregaat segab peenestatud põhu mullaga, kobestab tihenenud aluskihi, pressib põhu mullaga kokku, külvab rapsiseemne ja rullib põllu üle.
“Raps vajab kobedat mulda,” kommenteeris maaviljeluse instituudi teadur Peeter Viil. “Parema töö teevad kobestuskäpad. Nendega peaks harima 15–18 sentimeetri sügavuselt; kui muld on tihe, siis sügavamalt.”
