Viljelusvõistlus on nagu tippsport


Viljelusvõistlus on nagu tippsport
Foto: Arvi Kriis

Taas algab viljelusvõistlus. Viiel aastal on selles osalenud 36 ettevõtet. Valdavalt on kasvatatud teravilja ja rapsi 400–800 hektaril, keskmine saak oli 4–6 tonni teri hektarilt.

“Viljelusvõistluse idee tuli uudishimust: kuidas on see võimalik, et aastakümneid on Eesti keskmine teraviljasaak olnud kaks-kolm tonni hektarilt?” meenutab võistluse eestvedaja Margus Ameerikas.

Väetised ja nende kasutamine on muutunud, kasvatatakse järjest uuemaid sorte, rakendatakse uusi tehnoloogiaid, kuid keskmine saak püsib ikka madal. Euroopa Liidus on Eesti viimaste hulgas: väiksemat hektarisaaki saadakse vaid Küprosel, kus põllud on peamiselt kaljudel.

Võisteldud on viis aastat

“Viljelusvõistlus annab võimaluse uurida tegelikku olukorda meie põldudel. Kuidas kasvatada tulusat taimetoodangut?

Millised võiksid olla rekordsaagid, kui kasutada ära kõik teadmised ja teadussaavutused? Kuidas saada loodusest sõltumatult võimalikult kvaliteetne ja kasumlik tulemus?” lisab Ameerikas küsimusi.

Viljelusvõistluse peakorraldajad on olnud Baltic Agro ja Maaleht. Alustati kuus aastat tagasi, kui Soomes tutvuti samasuguse võistluse kogemustega.

Viie aasta jooksul on hinnatud teraviljade ja rapsi põlde. Määrav on olnud kõrge saak. Lisaks hinnatakse tehtud töö- ja materjalikulu, arvestatakse välja toodangu omahind ning esile tõstetakse ka võimalikult suurima hektaritulu eest.

Hindajateks on eksperdid mitmest organisatsioonist. Suvel külastab võistluspõlde maaviljeluse instituudi ekspert Peeter Viil.

Tema võtab mulla- ja taimeproovid ning hindab põllu agronoomilist seisukorda. Saagikuse mõõtmisel on abiks maakondade põllumajandusnõustajad.

Eri tehnoloogiate tulukuse kohta teeb arvutused agraar-ökonomist Enno Koik. Ajakirjanik Endel Mets analüüsib võistlejate üldist olukorda ja kajastab tulemusi ajakirjanduses.

Soomes ja nüüd ka Lätis

“2007. aastal tuli Soomest meie ettevõtetega tutvuma neli parimat viljelejat. Näitasime neile Tartumaal Rannu Seemet ja Haage Agrot ning Valgamaal Kesa Agrot,” räägib Endel Mets.

“Eesti ja Soome viljelustingimused on sarnased: asume teravilja- ja rapsikasvatuse põhjapiiril, vegetatsiooniperiood on lühike, mullad madala viljakusega. Kuid Eestit külastanud võistuviljelejad said iga hektari kohta üle 9000 krooni toetusi, meie omad neli korda vähem.”

Mullu toimus Eesti tegijate toel viljelusvõistlus ka Lätis. Saabuval suvel on plaanis Läti ja Eesti võistlejate kohtumine kas nende või meie põldudel.

Kogemustevahetus ongi viljelusvõistluse üks peamisi eesmärke. Võistlusega on kinnitust saanud fakt, et ka Eesti põldudel on võimalik kasvatada väga kõrgeid saake. See on ka eeskujuks, kuidas ülejäänud põldudel paremini ja tulukamalt majandada.

Mitte alati ei ole võidupõllud asunud parimates looduslikes tingimustes, headel Kesk-Eesti muldadel. Võitjaid on olnud nii saartel, Põlva-, Harju-, kui Valgamaal.

Ka tänavu on osalema oodatud taimekasvatajad, kes oskavad oma põldudel loominguliselt tegutseda ja häid tulemusi saavutada ega karda neid kogemusi avalikustada.

Osalemiseks saab registreeruda mai lõpuni www.baltic-agro.ee, Margus.Ameerikas@balticagro.com, www.farmplant.ee, Jaanika@farm-plant.ee, ylo.kalm@maaleht.ee või tel 661 3380, samuti tel 5340 6753 (Endel Mets).

Pikemalt saab viljelusvõistluse kohta lugeda ajakirja Maamajandus aprillinumbrist.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare