Lisaks Mihklile toimetavad seal veel tema vend, kes on suuremate masinate peal, ja õde, kes teeb raamatupidamist.

Et maad rammutada, ostab Mihkel kanasõnnikut, ent kasutab ka igasuguseid muid võimalusi mulla olukorda parandada. Nii kasvatab ta tereviljade vahele mesikat. See teeb mulla kobedamaks ja viljakamaks. Põhk – nii mesika kui teiste viljade oma – läheb mulda tagasi, mesikaseemned aga kuivatikütteks.

Hernekasvatus on sellises talus samuti vajalik mulla toitainete sisalduse tõstmiseks ja struktuuri parandamiseks.

Mihkel Vainula eelistab suivilju, kuna taliviljad ei ela talve üle. Kuigi meri on lähedal, tulevad külmad just teiselt poolt ning põrkuvad vastu mere ja põllu vahelisi metsatukki.

Kui Häädemeestel olid viljakasvatuse tingimused tänavu sarnased sisemaaga, siis Saaremaa oli nagu teiselt planeedilt. Seal oli viljade talvine väljaminek Kaido Kirstu ja Martin Salu sõnul vaid mõni protsent. Kevadel olid saarlaste põllud nii ilusad, et nad lubasid viljelusvõistluse kinni panna. Saarlastel olid ka külvid juba maamessi ajaks tehtud.

Lisaks said nad maikuus, erinevalt mandrimeestest ka vihma.

Kirst võistleb tänavu talinisuga ’Skagen’ ja suviodraga ’Montoya’. Nisupõllu kohta on ta kriitiline, sest läks oma meelest kasvuregulaatoriga pisut liiale. Pea on aga rammus ja pikk. Oder on see-eest väga ilus. Mitmest väiksest põllust kokku haritud odrapõld ulatub rohekaskuldselt silmapiirini ja mees on ka ise rahul.

„Juurkava on terve ja oder väga hästi võrsunud,“ kiitis ka Peeter Viil. „Võib julgemalt väikesemat külvinormi kasutada.“

Uus tulija, 2008. aastal maaülikooli lõpetanud noor viljakasvataja Martin Salu majandab isaga koos 200 hektaril ning võistleb talirapsiga ’Cult’.

Võistluspõld oli kahe aasta eest rohumaa, mullu kasvas seal varane oder ning 26. augustil külvati maha taliraps. Kasvuregulaator surus taime maha, põld elas talve hästi üle ning näeb hea välja.

„Vihma oli vähe,“ sõnas Salu aasta kohta. „Kui seda mulda peaaegu ei ole, siis on ka kolm nädalat põuda liiast!“