“Tänavu võidakse ületada Toomas Tobrelutsu rekord,” arvab taimekasvatusinstituudi teadur Peeter Viil. Põlvamaa ettevõtja taliodrapõllult saadi 2008. aastal 8,18 tonni teri hektarilt, mis on siiani kõrgeim saak.

Põhja-Eesti teravili

Eriti hea on tänavu saagipotentsiaal Põhja-Eestis, Läänemaal ja saartel, kus talioder talvitus hästi. “Ka suvi on olnud taliodrale soodne – temperatuur pole olnud liiga kõrge,” teab Viil, kes on hoidnud silma peal kõikidel viljelusvõistluse põldudel.

Tänavusel viljelusvõistlusel osaleb kuus taliodrapõldu. Nii suur hulk on enneolematu. Viili sõnul on talioder talvitumisel kapriisne, aga kuna viimatine talv oli pehme, on oodata ka suurt saaki. Talioder on Viili selgitusel Eesti kõige väiksema külmataluvusega teraviljakultuur.

See, et taliodraga võistlevad just Lääne-Virumaa ja idapoolse Harjumaa mehed, on Viili sõnul pigem kokkusattumus. Samas lisab teadlane, et Põhja- ja Lääne-Eesti on tulevikus kindlasti taliodra kasvatamise alad, piirkonna mullastik sobib sellele kultuurile. Mullad on põuakartlikud, aga talioder on varajase kasvuga ja veevajadus pole hiljem nii suur kui teistel kultuuridel.

Harjumaa teraviljakasvataja Aivar Treiberg osaleb viljelusvõistlusel esimest korda, aga on tuntud taliodra entusiastina.

Treiberg on olnud viimasel kolmel aastal üks edukamaid taliodra kasvatajaid. Saagikused on tema põldudel ületanud 8 t/ha. Varem kasvatas ta talirapsi eelkultuurina varajast otra, mis andis 4−6 tonni hektarilt. Kui ta asendas varase odra taliodraga, tõusis hektarisaak 7–8 tonnile.

Mullu sai ta taliodrapõllult korraliku saagi – 8,1 tonni hektarilt. Seda kultuuri ja sama sorti ‘Meridian’ kasvatab ta kolmandat aastat ja alati on olnud saagikusenumbril 8 ees.

Head taliodrasaaki loodab ka Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaan Puhasmets, kes kasvatab seda kultuuri kolmandat aastat. “Kui põud ära ei võta…” loodab Saueaugu talu peremees. Seni on põuakahjudest päästnud madal temperatuur.

Mitmekesistab külvikorda

Võistluse eestvedaja Margus Ameerikas räägib, et taliotra on püütud Eestis kasvatada mitukümmend aastat, kuid väga oluliseks kultuuriks pole see saanud. Koristuspinnad on olnud alla tuhande hektari, suurim 1400.

Üllatuslikult registreeriti aga 2015. aasta viljelusvõistlusele kuus taliodrapõldu. Varem on see kultuur olnud võistlusel harv, näiteks 2014. aastal sai Kaupo Puhasmets taliodra saagiga 6,9 t/ha otrade arvestuses teise koha.

Taliodra ahvatlevad omadused on lühike kasvuaeg ja varasest odrast suurem saagivõime. Talioder saab koristusküpseks juuli keskel või teises pooles. On olnud aastaid, kui juba 10. juulil on talioder olnud koristuskõlblik.

Varase valmimise plussiks on see, et koristuskonveieri saab venitada pikemaks. Tavaliselt on juulis ka ilmad kombainimiseks paremad kui augustis ning kuivatuskulud väiksemad.

Talikultuurina kasutab talioder hästi ära mulla toitained ja vee. Nii sõltub ta palju vähem kevadsuvistest põuaperioodidest.

Sügisel ja kevadel välja arendatud tugevama juurestikuga on taliodra saagipotentsiaal suurem kui varastel otradel. Kui varaste otrade saagikus on tavaliselt 4 ja 6 t/ha vahel, siis talioder annab samade panuste korral 6–8 t/ha.

Väga varase valmimise tõttu on talioder üks soositumaid kultuure talirapsi eelviljaks, kinnitavad ka tänavused viljelusvõistlejad. Kui koristada seda juuli teises pooles, on kindel, et augusti alguseks jõutakse kesad ette valmistada ja külvata taliraps õigel ajal.

Taliodra suurimaks puuduseks on Ameerikase sõnul nõrk haiguskindlus ning sellest tingitud ebakindel talvitumine.

Taliodra kasvatajad:

Voore Farm OÜ Margus Lepp Lääne-Virumaa talioder Tenor 46,00
Muuga PM OÜ Jaak Flink Lääne-Virumaa talioder Meridian 8,50
Naeris OÜ Aivar Treiberg Harjumaa talioder Meridian 21,00
Karuvälja OÜ Aergo Kukk Lääne-Virumaa talioder Tenor 8,00
Saueaugu talu Jaan Puhasmets Lääne-Virumaa talioder Apropos 8,25
FIE Kaupo Puhasmets Kaupo Puhasmets Lääne-Virumaa talioder Matros 17,22