Viljelusvõistlusel oli tipptulemusi lausa hulgi

Tänavu peetud kaheksandal viljelusvõistlusel
paistis saagikuse hüppeline tõus eriliselt silma.

Nagu nüüd teame, kasvas Mangeni OÜs tänavu hübriidrukki põllul erakordselt kõrge terasaak. Ettevõtte taimekasvatusjuht Heiki Aren: “Ma lausa üllatusin, ma ei olnud seadnud nii kõrget eesmärki.”

Tema eesmärk oli 6−7 tonni teri hektarilt ja selle saavutamiseks ta andis 135 kg lämmastikku hektarile. Mille arvel siis tuli rekord – 9,7 tonni?

Heiki Aren: “Selle andis eelvili, milleks oli mullune äpardunud talinisu.” Talinisu ta väetas kuue tonni saamiseks, tegelikult sai poole vähem. Seega pool taimetoitainetest jäi mulda varuks, mis võimaldas hübriidrukkil oma kõrget saagipotentsiaali realiseerida.

Üks viljelusvõistluse eesmärke on uut kogeda ja neid kogemusi jagada. Heiki Areni kogemus julgustab seadma saagikuse latti kõrgemale.

Rekordsaak hübriidiga

Tänavu esitati viljelusvõistlusele 10 rukkipõldu, neist seitsmel kasvasid hübriidsed sordid (‘Visello’, ‘Agronom’ ja ‘Askari’) ning neist omakorda neli andsid rekordsaagi.

Riiklikes võrdluskatsetes on hübriidsed rukkisordid olnud juba mõnda aega ja nende alusel võib väita, et need on märksa suurema saagipotentsiaaliga kui tavasordid. Näiteks hübriidsort ‘Visello’ andis aastatel 2009–2011 riiklikes tootmiskatsetes keskmiselt 18–27% kõrgema terasaagi kui võrdluseks olnud tavasort ‘Vambo’. 2009. aastal küündis ‘Vi-sello’ saagikus kolme katsekeskuse keskmisena üle 9000 kg/ha.

Tänavu demonstreeris Baltic Agro AS Tartumaal Rõhul korraldatud viljeluspäevadel hübriidsordi ‘Visello’ taimikut, mille saagikuseks kujunes 11 370 kg/ha (külvisemäär oli 200 idanevat tera ruutmeetril).

Hüdriidsed rukkisordid on mitte ainult kõrge saagipotentsiaaliga, vaid ka kasutavad taimetoitaineid efektiivsemalt kui tavasordid, on kiire ja suurema tolmlemisvõimega, langemisarv püsib ka niisketes oludes jm.

Teadaolevalt on talirukis ilmastikutingimuste suhtes vähenõudlik kultuur ning vajab saagi moodustamiseks vähem vett ja toitaineid kui talinisu. Väheviljakatel muldadel võib talirukki terasaak olla suurem kui teistel kultuuridel. Ilmselt on need tugevused omased ka talirukki hübriidsortidele ja seega võimalus intensiivselt viljeleda ka keskpärastel muldadel. Hübriidsordid ongi eeskätt intesiivseks viljeluseks.

Hübriidsortide seemet tuleb osta igal aastal ja see on ka tavasortide omast kallim; kuid kuna külvisemäär on hea võrsumise tõttu poole väiksem, siis kulutused seemnele ei tõuse.

Tänavuse viljelusvõistluse tulemused näitavad, et intensiivviljelus hübriidsete rukkisortidega annab soliidse kasumi. Nii sai Oilseeds Agro Vigala OÜ sordiga ‘Agronom’ 654 ja Mangeni PM OÜ sama sordiga 620, Männiku Piim OÜ sordiga ‘Visello’ 460 ja Luunja Mõis OÜ sama sordiga 451 eurot arvestuslikku kasumit hektarilt.

Kahjuks on Eestis hübriidsetele rukkisortidele üleminek algstaadiumis (kasvupind ligikaudu 8%), samal ajal kasvatatakse Saksamaal, kust me seemet ostame, valdavalt hübriidrukist.

Viljelusvõistluse rekordtulemustega võrreldes on Eesti teraviljade keskmine saagikus madal, ja mis veel hullem – saagikus on tõusnud väga aeglaselt. 2000. aastal oli keskmine saagikus 2,1 tonni ja 2010. aastal 2,5 tonni teri hektarilt ehk paranes 0,4 tonni võrra. Samas ajavahemikus suutsid Eesti ettevõtted lehmade produktiivsust tõsta 2,7 tonni võrra ja jõudsid Euroopa paremiku hulka. Leiame hulga põhjusi, miks laudas on teistsugune arengutempo kui põllul: piimatootmine on esmatähtis, laudas on tehiskeskkond jne. Jätame selle teema kõrvale ja räägime võistuviljelejaist, kellest mitmed on eeskätt piimatootjad.

Pae Farmeri fenomen

Raplamaa ettevõttes Pae Farmer on ligemale 1000 piimalehma ja 400 lihaveist. Loomakasvatuse domineerimisel tõuseb mulla viljakus, sest põllud saavad regulaar­­-
selt ja piisavas koguses sõnnikut. Lisaks oma vedelale ja tahkele sõnnikule kasutatakse ka naabruses asuva suure seafarmi vedelsõnnikut. Ettevõte on täistsükliga, kus taime- ja loomakasvatus isekeskis lõimunud. Mõeldakse ja tegutsetakse suurelt. Finantsvõimekuselt kuulub Pae Farmer Raplamaa edukamate ettevõtete hulka. 2011. aastal oli müügitulu 3,4 mln eurot ja ärikasum 0,72 mln eurot. Ettevõtte kui terviku tugevustest lähtub edu laudas ja põllul, näiteks ka see, et tänavu saadi talirapsi saagikuse ja tulukuse rekord.

Viljelusvõistluse põhieesmärk on kaasa aidata Eesti põllukultuuride saagikuse tõusule. Saagikuse teema muutub järjest aktuaalsemaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Iga põllumaa hektar peab toitma aina rohkem inimesi, põllumaa suurus ühe inimese kohta aga väheneb ja ei ole teist teed, kui saagikust tõsta.

Aastail 1950–1990 kasvas maailmas teraviljade keskmine saagikus ühelt tonnilt kolme tonnini hektarilt. Seejuures aasta keskmine juurdekasv oli 2,1%. Aastail 1990–2008 oli saagikuse tõus aeglustunud 1,3%-le aastas, jäädes maha tarbimise kasvust.

Globaalsed probleemid peaks teravilja- ja rapsihinnad tootjaile soodsatena hoidma ning motiveerima Eestis saagikuse potentsiaali paremini ära kasutama. Selleks sobib strateegia, mille on valinud Pae Farmer, Mangeni PM, Sadala Agro, Männiku Piim ja teised võistuviljelejad. 

---

Saagid ja tulukus

Viljelusvõistlus 2012. Rapsi ja teravilja saagikus ning tulukus

Kultuursort    Saak t/ha     Ettevõte     Kulud  kokku      Müügi hind €/t    Tulu müügist €/ha    Arvestuslik kasum €/ha    Paremusjärjestus

‘Visby’	5,7	Pae Farmer*	946	482,1	2748	1802	1.
‘Cult’	5,1	Üllar Kaaver	877	508,3	2592	1716	2.
‘DK Secure’	5,1	Männiku Piim*	862	499,3	2547	1685	3.
‘Ovation’	5,0	Valderex*	772	487,6	2438	1666
‘Rohan’	4,5	Mangeni PM*	697	487,6	2194	1497
‘Rohan’	4,7	Sadala Agro	947	490,4	2305	1358
‘Excalibur’	4,2	Rämsi Agro	775	502,1	2109	1333
‘DK Secure’	4,4	Tiido talu	887	496,6	2185	1298
‘Visby’	3,8	Tammiku Agro*	752	503,5	1913	1162
‘DK Secure’	3,5	Mäe talu	810	515,2	1803	993
Talirüps
‘Largo’	2,6	Sadala Agro	742	454,8	1182	440	1.
Suviraps
‘Fenja’	3,0	Tammiku Agro	750	506,2	1518	768	1.
‘Landmark’	3,4	Estonia*	888	481,2	1636	748	2.
‘Larissa’	2,4	Nuudi talu	812	459,3	1102	291	3.
Rukis
‘Agronom’	8,4	Vigala	724	164,0	1378	654	1.
‘Agronom’	9,7	Mangeni PM*	826	149,0	1445	620	2.
‘Visello’	8,8	Luunja Mõis	840	149,0	1311	471	3.
‘Visello’	7,2	Männiku Piim	721	164,0	1181	460
‘Askari’	8,4	Sadala Agro	957	149,0	1252	294
‘Agronom’	7,2	Linnamäe*	797	149,0	1073	276
‘Visello’	6,5	Nuudi talu*	800	164,0	1066	266
‘Vambo’	6,2	Estonia *	663	149,0	924	261
‘Elvi’	5,1	Kõljala *	638	149,0	760	122
Talinisu
‘Ada’	7,4	Estonia	672	227,0	1680	1007	1.
‘Granary’	7,3	Clahel	863	219,0	1599	736	2.
‘Ada’	8,7	Rämsi Agro	866	219,0	1599	733	2.
‘Genius E’	8,3	Sadala Agro	1007	199,0	1652	645
‘Ada’	6,4	Clahel	846	227,0	1453	607
‘Olivin’	7,8	Üllar Kaaver*	949	199,0	1552	603
‘Olivin’	7,2	Mäe talu	849	199,0	1433	584