Virumaa hirvepullidel on uued pruudid
Lääne-Virumaa Tamsalu valla Järvajõe farm alustas mullu kümne Lätimaa kasvandusest toodud punahirvega — üheksa tiinet lehma ja üks noor pull.
Farm kuulub osaühingule MMS Invest, kes tahab hirvi kasvatada, et saada hirveliha, müüa elusloomi ja pakkuda huvilistele kena vaatepilti.
Firma esindaja, hollandlane Maarten van Gent on Virumaa Teatajale ütelnud, et MMS Invest kavatseb praegust 80hektarist aeda laiendada nii pinna kui loomade arvu poolest. Ärimehe sõnul on plaan jõuda lõpuks tuhande loomani.
Lätlased ja hollandlased
Esimese kümnega juhtus talvel paraku äpardus — loomad pääsesid aiast välja. Kuus neist õnnestus tagasi meelitada, kuid neli on siiani jooksus.
“Kolm hirvelehma on kohalike jahimeeste jutu järgi nüüdseks liitunud siinse loodusliku hirvekarjaga ja nende püüdmiseks väga suurt lootust enam pole,” avaldas farmi perenaine Inga Saukas kahetsust.
Noor hirvepull on aga Saukase teada läinud üksi kaugemale rändama. “Tema me üritame ikka kindlasti veel kätte saada,” ütles perenaine.
Samal ajal on suurenenud hirvefarmis olevate loomade hulk.
Tänavu veebruaris saabusid Hollandi kasvandusest 22 hirvelehma ja kolm noort pulli. Kari on täienenud ka kuue hirvevasikaga, kelle Läti hirvelehmad kevadel ilmale tõid.
Järvajõe hirvefarmi kõrge traataiaga piiratud ala asub küngastel ja nende vahelises orus lagedavõitu maastikul, kus loomi on võimalik päris kaugelt märgata. Enamasti liiguvad nad kahes-kolmes karjas, kus tähtsaim liige on hirvelehm.
Üleeile oli enamik loomadest ühes karjas. Vasikatega ja vasikata lehmad olid oma seltsi lubanud ka kaks noort hirvepulli, kuid kolmanda pulli olid nad eemale peletanud.
Inimestesse suhtuvad Järvajõe farmi hirved, kel väga hea kuulmine ja haistmine, suure ettevaatusega.
“Eriolukord on muidugi söötmisaeg. Aga ükskord läksin neile toitu andma pärast seda, kui olin pikemalt tegelnud oma koeraga. Siis hoidsid nad küll, ilmselt koeralõhna pärast, minust hoopis eemale,” rääkis Inga Saukas.
Järvajõe ja Porkuni piirkonna jahimeestele on punahirv tuttav, kuna sealkandis elab ka looduses hirveasurkond, mis on tekkinud kunagisest Mustjärve kasvandusest lahti pääsenud loomadest.
Jahimeestele on teada ka nüüdsest kasvandusest lahti pääsenud hirved, kes kannavad värvilisi kõrvamärke.
Laiemalt on neist tuntud hirvepull, kes vahepeal naabervalla Koonu küla kandis oli pikemat aega külarahva imestamise objekt.
Kolm kõrvamärgisega lehma liikuvat aga koos looduses elavate hirvedega üsna Järvajõe farmi lähistel.
Veidi uut verd
“Kui jahimehe seisukohast võtta, siis väga hea, et kasvanduse loomad kohalike hirvede hulka sattusid — see toob uut verd,” ütles MTÜ jahindusühistu Sõmeru juht Tiit Uusmik. Kuigi Virumaa hirved on oma asuala laiendamas, on tegu siiski veel suletud asurkonnaga, mida ohustab suguluspaaritumine.
“Mõningal määral reguleerime arvukust, aga me kütime ainult hirvepulle,” viitas Tiit Uusmik sellele, et jahimeeste poolest võivad kasvanduse lehmad metsa jäädagi. Eks järgmine kevad näitab, kas nad praegusel jooksuajal ka Viru hirvepullidega kokku said.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse spetsialist Kaarel Roht, kellega Virumaa hirvefarmist rääkisime, rõhutas igaks juhuks, et selliste farmide rajamine on lubatud vaid eriloaga.
Ka Järvajõel on farm rajatud keskkonnaametnike seatud tingimustega. Näiteks ei tohtinud hirvede joogikohaks planeerida jõge, vaid selleks tuli rajada eraldi tehisveekogu.
