Võhiklikkus ja bürokraatia segavad metsategu
Firma Woodex direktor Priit Maran pakub, et võiks kampaania korras riputada kõikidele metsatööstuse vallas tegutsevatele masinatele kleebised "Meie anname 17% Eesti kogutoodangust!". Maran loodab, et see võiks parandada avalikku arvamust, mis praegu on metsanduse asjus võhiklik. Ja mõjutaks ehk ka ametimehi, keda ta nimetab tootmisvaenulikeks bürokraatideks.
Bürokraatia näiteiks tõi Priit Maran, kuidas ametiasutus ka korduva kirjavahetuse puhul võtab endale vastuse koostamiseks ikka kuu aega aega. Või kuidas enne Väo kombijaama (soojuse ja elektri koostootmisjaam) ehitust kulus tervelt kolm ja pool aastat ainuüksi kooskõlastustele.
Ei jõua pärale
Metsatööstusliidu korraldatud kontaktpäeval Lääne-Virumaal oli ka laiemalt juttu, et tuleks rohkem oma tegevusest avalikkust teavitada, et üldse tekiks arusaamist. Seda napib ka valitsusel. Puudulikud arusaamad on just nüüd, majanduslanguse ajal, hakanud elu otseselt takistama.
Juba üldtuntud on puiduveo täismassipiirangu vaidlused - ka puust ja punaselt välja toodud kahju-kasu arvestused ei ole jõudnud otsustajatele pärale. Muidu rahanumbritele keskendunud valitsustki ei veena jutt, et praegu poolikutele koormatele ja tühisõitudele kuluvat raha võiks kasutada investeeringuteks.
Teine aastaid päevakorral olnud teema on metsaomanike tulumaks. Kontaktpäeval tsiteeriti keskkonnaministeeriumi värsket asekantslerit Andres Talijärve, kes vajadust tulumaksu muuta on põhjendanud järgmiselt. Ühe käega jagame metsaomanikule toetusi ja teise käega võtame temalt ebaõiglast, käibelt arvestatavat tulumaksu. Aga kas poleks mõttekam leevendada tulumaksukohustust, jätta metsaomanikule rohkem raha alles ja siis võib-olla ei peaks ka nii palju toetusi maksma.
Raiemaht väheneb
"Hoiame metsa!" on Eesti avalikkuse valdava osa loosung mis tahes puidukasutuse vastu ka praegu, kui terve Euroopa tegutseb selle nimel, et fossiilsete kütuste kasutamist vähendada ja minna üle taastuvenergia-allikatele.
Priit Maran tõi näiteks, et kui oli Väo kombijaama (kasutab kütuseks puitu) ehituse rahvakoosolek, leidsid lasnamäelased, et see on viimane lollus ja et parem kasutatagu Venest tulevat gaasi.
Bürokraatide tekitatud takistustele lisandub puiduturu madalseis. Raiemaht, mis mullu oli pool Eesti metsade võimalikust, võib kahaneda veelgi. Lääne-Virumaa kontaktpäeva ettekandjad pakkusid, et see võib jääda isegi väiksemaks kui 5 mln tihumeetrit (lubatud on üle 12 mln tm).
Samas on tekkinud turul suur küttepuidu ülepakkumine - metsaomanikud on hakanud rohkem energiapuidule mõtlema ja teisalt on küttepuidu hulka läinud paberipuitu, mida turul praegu paberipuiduna vähe müüa saab.
Isegi väikekatlamajade puiduküttest rääkides on asjaosalised maininud vajadust metsaomanike tulumaksu vähendada, kuna maksukoormuse tõttu ei pruugi omanikel üldse olla motivatsiooni midagi oma metsas teha.
Metsatööstusliidu kontaktpäevadel on üks rõhutus kohalik koostöö. Aruteludele kutsutakse nii era- kui riigimetsanduse esindajaid ja omavalitsejaid. Metsatööstuse teemade kõrval kõneldakse omavalitsuste ja metsaomanike koostööst, et kohalikke katlamaju kütta puiduga, kindlustada vajalik ressurss ja parandada ka kohalikku tööhõivet.
Avaliku arvamuse juurde tagasi tulles: Lääne-Virumaa kontaktpäeval räägiti, et tänase päevani kohtab Euroopas asjamehi, kes heidavad Eestile ette ulatuslikku illegaalset puiduäri. Meie endi loodusekaitsjad saatsid mitme aasta eest Brüsselisse teate, et Eesti puidust üle poole on "must". Elu läheb edasi, kuid on teateid, mis püsivad raudselt.