Praktiseerida saab mitmel alal: taime- ja loomakasvatus, aiandus, puuviljakasvatus, veinindus, hobusekasvatus, mesindus, aiakujundus ja koguni golfindus. 25 aasta jooksul on programmi poolt pakutavaid võimalusi kasutanud ning oma teadmisi-oskusi Ameerika Ühendriikides täiendanud üle 20 000 noore inimese 42-st riigist, neist kolm ka Eestist.

Toomas Kits lõpetas toonase Eesti Põllumajandusülikooli majandusteaduskonna ökonomisti ja ettevõtja erialal 1999. aastal. Täna on ta CAEPi esindaja Eestis.

Ameerikasse reisis ta esialgu ühe teise programmi vahendusel. „Sain töökogemusi farmis, apelsiniistanduses, golfiväljakul ja lillekasvatusega tegelevas hulgimüügifirmas,“ rääkis Kits. „Kuna viimase firmaga jäi mul kestma pikaajalisem suhe, jõudsin Ameerikasse sellesama tööandja juurde veel kord tagasi, seda juba CAEPi raames. Koju naastes pakkusid selle programmi inimesed mulle võimalust hakata nende partneriks Eestis. Ja nii see alguse sai.“

CAEPi kaudu on võimalik Eestist Ameerikasse praktikale minna alates 2009. aastast.

Toomas on Põhja-Ameerika põllumajandusettevõtetes praktiseerimas käinud koguni neljal korral. Viimati 2007. aastal koos kogu perega – abikaasa ja kahe lapsega. Sealviibitud poole aasta jooksul käisid lapsed kohalikus koolis.

Katri Vään, kes lõpetas Eesti Maaülikooli veterinaarina, töötas enne Ameerikasse siirdumist veisefarmis veterinaari ja juhatajana ning maaülikooli loomakliinikus patoloogina. Tema praktiseeris ühes Põhja-Ameerika suurimas hobuste haiglas Rood and Riddle ning viibis Ameerikas 2009. aasta veebruarist oktoobrini. „See oli vapustav kogemus,“ ei hoia neiu oma praktikat kirjeldades emotsioone tagasi. „Haigla koosnes üheksast tallist 140-le hobusele. Seal töötas 50 arsti, plussi praktikandid. Varustus ja teenindus olid maailma tipptasemel.“

Katri töötas koos veterinaariga, kellega tehti visiite tallidesse. Ja seda ka haiglast päris kaugel asuvatesse tallidesse, siinsetes mastaapides näiteks Tartust Viljandisse. Nende tööautos oli olemas kõik vajalik, muu hulgas ka kaasaskantav digitaalne röntgeniaparaat näiteks.

Eestis Vään veel hobusearstina praktiseerima hakata ei kavatse. „Ütleme nii, et see mõte on külmutatud, kuid mitte kustutatud,“ sõnas 10 aastat hobuste vastu huvi tundnud ja hobiratsutajana tegutsenud naine. „Tahan kindlasti veel juurde õppida, enne kui praksise avamisele mõtlema hakkan.“

Programmis osalemisega kaasnevad ka kulud – nii administratiivsed programmi USA ja Eesti osapooltele kui reisiks vajalik –, mis võivad noorele inimesele esialgu kolossaalsed tunduda. Kuid kulutatud summa on võimalik USA-s mõne kuu jooksul tagasi teenida, sest töötamise eest maksavad sealsed firmad tasu.

Katri sõnul kulus tal Ameerikasse jõudmiseks umbes 40 000 krooni. Kuid töö eest makstud tasu oli korralik, sellest sai söönuks-joonuks ja lisaks ka reisida.

„Kui esmapilgul tundub, et raha võib osutuda takistuseks, tuleks mõelda eesseisvale suurepärasele võimalusele ning leida endale usaldusväärne finantseerimisallikas,“ julgustab Kits võimalikke programmis osalejaid.

„Kogemus ja maailmavaate kultuuriline ja äriline avardumine on hindamatu väärtusega,“ kiidab Toomas Ameerikast saadut. Ning soovitab teistelgi kaema minna.

Vaata lisateavet CAEPi kodulehelt.