Võistluse agronoomilisi aspekte

 (1)
Viljeluspäevad 2009 Kuusikul
Viljeluspäevad 2009 KuusikulFoto: Bianca Mikovitš

Viljelusvõistlusele 2009, mida käesoleval aastal korraldati juba viiendat korda, registreerus 14 osavõtjat: Tartumaalt 5, Harju- ja Põlvamaalt 2 ning Jõgeva-, Rapla-, Saare-, Valga- ja Viljandimaalt igast 1 ettevõte.

 Esitati neli talinisu- ja neli suvirapsipõldu, talirapsi, taliotra, varajast otra, keskvalmivat otra, suvinisu, kaera, tritikut kõiki üks põld. Põllu minimaalsuurus pidi olema 5 ha. Võistlusele esitatud põldude kogupind oli 449 ha.

Eestimaa mullastik-klimaatilisi tingimusi peetakse kõrgete saakide kasvatamiseks oluliselt kehvemaks kui Lääne-Euroopas. Viljelusvõistlus, mida on korraldatud juba viis aastat, on näidanud, et ka meil on võimalik kasvatada kõrgeid saake.

Need tulemused näitavad meie põllumeeste kõrget erialast ettevalmistust ja teadmiste oskuslikku rakendamist, s.t teadmistepõhist majandamist.

Väärt uurimispolügoon on viljelusvõistluse põllud ka uurijatele, sest siin on kasutusel kogu agrotehniliste võtete kompleks ning kaasaegne masinapark. Viljelusvõistluse põldudel tehtud töid ja rakendatud võtteid analüüsides saab esile tuua põllukultuuride kasvatamise kitsaskohad, propageerida uudseid ja efektiivseid agrotehnilisi ning tehnoloogilisi võtteid nende kasvatamiseks.

Muld

Muld on taimekasvatusliku tootmise vundament. Selle headusest sõltub suurel määral pealisehituse tugevus, s.o kasvatatava kultuuri saagikus. Mullaviljakuse oluline näitaja on huumushorisondi tüsedus, mis kõigil viljelusvõistluse põldudel oli üle 25 cm. Lõimiselt olid mullad kerged või keskmised liivsavid, mis on sobivad ühtviisi hästi nii teraviljade kui õlikultuuride (rapsi-rüpsi) kasvatamiseks.

Ka mulla lasuvustihedus, mis mõjutab oluliselt taimede kasvutingimusi, oli viljelusvõistluse põldudel optimaalsele lähedane (1,15–1,28 Mg3). Sügavamal kui 30 cm aga väga tihenenud (1,45 – 1,67 Mg3). Taoline tihenenud mullakiht on iseloomulik enamikule küntud Eestimaa põldudele. Tihes pärsib mullavee üles-alla liikumist. Liigveest tekivad põldudele veeloigud (pinnavesi
püsib kaua põldudel) ja sügavamatest mullakihtidest ei tõuse kapillaarvesi ülemistesse. Pindmise mullaharimise ja otsekülvi korral taoline tihenenud kiht puudub. Mullapinnalt allapoole tiheneb muld ühtlaselt sujuvalt. Selles on välja kujunenud kindel ja stabiilne kapillaaride süsteem, mis koos rohkete vihmaussikäikudega tagab stabiilse veerežiimi. Suurte sadude järel ei teki põldudele siis ka veeloike. Mulla veerežiimi uurimine näitas, et kündmata põldudel filtreerus 20 mm vett mulda 37–53 minutiga ning küntud põldudel 180–225 minutiga, seega ligi viis korda aeglasemalt.

Mulla toitainetesisaldus

Analüüsid näitasid, et viljelusvõistluse põldude mullas oli peamiste toitainete (P, K, Mg) sisaldus keskmine kuni kõrge kogu aktiivkihi ulatuses, mikroelementide (Cu, Mn, B) sisaldus aga madal. Mulla reaktsioon pHKCl 6,3–6,9. Seega olid mullad suurema osa kultuuride viljelemiseks ja põhitoitainete omastamiseks head, aga mikroelementide omastamiseks liiga neutraalsed. Vihmausse esines kõikidel viljeluspõldudel. Rohkem oli neid minimeeritult haritud ja vedelsõnnikut saanud ning harimata (otsekülv) põldudel.

Eelvili ja mullaharimine

Nii teraviljade kui ka rapsi saak sõltub suurel määral eelviljadest. Taliteraviljadele (nisu, oder) on väga hea eelvili ristik ja kaunviljad. head raps, rüps ning põldhein. Viljelusvõistlusel oli taliviljade eelvili valdavalt raps, ühel juhul ka hernes. Talirapsi eelvili oli ristikurikas põldhein. Suvirapsi kasvatati enamasti teraviljade järel, ühel juhul maisi järel.

Mullaharimine oli järgmine: adraga künti 53%, rullrandaali või rullkäpp-randaaliga hariti 40% ning harimata ehk otsekülvi tehti 7% põldudel.

Kevadine külvieelne mullaharimine piirdus põldude libistamise või ühekordse kultiveerimisega. Sel kevadel, kui sademeid oli vähe, oli see väga õige tegu. Mida vähem mulda hariti, seda enam jäi sinna vett.

Külv

Põimkülvikutega külvati nii seemned kui ka põhiväetised. Külvirea vahelaius oli teraviljadel ja suvirapsil 12,5 cm, talirapsil 16,6 cm. Taliteravilja külvati 180–350 ja suviteravilja 380–500 idanevat seemet ruutmeetrile. Rapsi läks 3–5 kg/ha.

Loe veel

Esimene taliteravilja külv toimus 20. augustil. Valdavalt sai vili maha septembri esimesel viispäevakul. Taliraps külvati augusti teise dekaadi keskel. Suviteraviljad pandi maha aprilli viimasel viispäevakul, raps mai esimesel dekaadil. Seega tehti kõik külvid optimaalsel ajal.

Väetamine

Taliteraviljad said peale fosfori ja kaaliumi sügisel ka lämmastikku tegevainena 10–30 kg/ha. Uurimused on näidanud, et sügisene taliviljade väetamine lämmastikuga on osutunud tõhusaks just pindmise mullaharimise ja otsekülvi tehnoloogiate korral. Näiteks suurendas 2008. a sügisel (septembri viimasel viispäevakul) antud 50 kg/ha ammooniumnitraati 2009. a rapsijärgse talinisu saaki 9,4%, talirukki saaki 14,2% ja taliodra saaki 12,2%. Kui aga taliviljade eelvili oli varajane oder, siis oli sügisese lämmastikuga pealtväetamise efektiivsus veelgi suurem. Taliviljade lämmastikuvajadust võib katta ka vedelsõnnikuga, kui see viia mulda enne talivilja külvi. Mullapinnale laotamisel jääb tema mõju mineraalse lämmastikuga väetamisest väiksemaks.

Kevadel alustati taliviljade pealtväetamist aprilli teise dekaadi esimestel päevadel. Enamasti kasutati väävliga rikastatud lämmastikväetist, mida anti kogu kavandatud väetisekogusest 40–50%. Ülejäänud lämmastikukoguse said taimed mai teisel dekaadil. Leheväetist anti taliviljadele tera formeerumise faasis.

Eripära, võrreldes varasemate viljelusvõistlustega, oli see, et peale mineraalväetiste kasutati ka sõnnikut, haljasväetisi ja puhastusseadmete settemuda. Vedelsõnnikut said peaaegu kõik taliviljad kas sügisel enne külvi või kevadel pealtväetisena. Talinisu võistluspõllule, kust koguti 8,4 tonni teri hektarilt (AS Laatre Piim), anti vedelsõnnikut nii eelviljaks olnud rapsile kui ka talinisule. Huvitav eksperiment oli Torma POÜ talinisupõllul. Pealtväetati nii mineraalse lämmastiku kui ka vedelsõnnikuga. Talinisu ‘Akteur’ saagiks kujunes 6,3 t/ha.

Suviraps ja odrad said põhiväetise koos seemnete külviga. Peale põhiväetiste anti suvirapsile ka vedelsõnnikut ning mikroväetisi – boori ja väävlit.

Praeguses majanduslikus situatsioonis, kus rahalisi vahendeid ei ole piisavalt, et vajalikus koguses mineraalväetisi osta, otsivad põllumehed teisi lahendusi. Üks võimalusi on kohalike väetiste, nagu vedelsõnnik, klinkritolm jt, kasutamine. Kui neid aga antakse suurtes kogustes, eriti kombinatsioonis sigade vedelsõnnik ja klinkritolm, võib esineda häireid taimede toitumises. Tootmistehnoloogilises katses, kus talinisupõllule laotati 25 t/ha sigade vedelsõnnikut, millesse oli segatud 2 t/ha klinkritolmu, viidi mulda ühe m3 kohta 12,23 g Cu ja 15,4 g Mn. Need mikroelementide kogused osutusid taimedele liialt suureks ning nende juurekava kasv pidurdus – juurekarvakestele ladestus õhuke pruunika värvusega kirme. Kevadel oli taoliste taimede “ärkamine” vaevalisem kui normaalse juurekavaga taimedel. Kirjanduses on viiteid ka sellele, et Cu liig pidurdab taimedel fosfori omastamist.

Taimekaitse

Kõikidel viljelusvõistluse põldudel pandi suurt rõhku taimekaitsele. Umbrohtude fooni allasurumiseks pritsiti enne mullaharimisi ja külvi põlde Roundupiga (2–4 l/ha), suvirapsipõlde enne külvi ka Triflurexiga (2 l/ha). Suvirapsipõldudel alustati kahjuritõrjet siis, kui põllule ilmusid esimesed kahjustajad.

Haiguste ründe ennetamiseks pritsiti teravilju ja rapsi lihtsalt profülaktiliselt, segusse lisati ka mikroväetisi. Pestitsiidide valikus eelmise aastaga võrreldes muutusi ei olnud. Taolise taimekaitse tulemusena olid võistluspõllud umbrohupuhtad ning taimed suhteliselt terved.

Saak

Aastad pole vennad. 2008. a saadi taliteraviljapõldudelt viljelusvõistluse rekordsaagid, kuid 2009. a taliteraviljasaagid jäid kümnendiku võrra väiksemaks. Suurima talinisusaagi andis ‘Ramiro’ – 8,7 t/ha, keskmiseks kujunes 7,85 t/ha. Talinisu külvid olid hõredamad kui aasta varem – keskmiselt 520 produktiivset võrset ruutmeetril. Viljapeas oli 49–63 tera.

Suviraps, kaer ja varajane oder andsid aga võistluste ajaloo suurimad saagid. Suvirapsi tuli 3,73 t/ha (Kaido Kirst Saaremaalt), nelja võistluspõllu keskmiseks kujunes 3,37 t/ha. Rekordsaak kasvas põllul, kus ruutmeetril oli keskmiselt 42 taime. Analüüs näitas sedagi, et mida tihedam oli rapsi taimik, seda madalam oli saak. Tihedas taimikus (ruutmeetril 100–122 taime) jäi rapsiseeme peeneks (1000 tera mass 3,39 g). Seevastu hõredas taimikus (ruutmeetril 38–52 taime) oli rapsiseeme oluliselt tuumakam (1000 tera mass 4,68 g).

Talirapsi jaoks oli talv karm, palju oli pinnavee kahjustusi. Ainult üksikutel põldudel talvitusid taimed normaalselt. Võib arvata, et seetõttu registreerus võistlusele vaid Koplimäe Agro OÜ Harjumaalt põlluga, millelt koguti 4,48 t/ha rapsi. Selle põllu agrotehnoloogias tuleb esile tuua kaht momenti – eelvilja ja külviaega. Eelvili oli ristik, mida enne muldakündi pritsiti Roundupiga. Külvati augusti esimesel poolel külvikuga, mille reavahe oli 16,6 cm. See tagas taimedele sobiliku toitepinna ning hea talvekindluse.

Varajast otra kui kõige lühema kasvuajaga teravilja kasvatatakse meil kas taliviljade eelviljana või siis heintaimede katteviljana. Lamandumise vältimiseks väetatakse tagasihoidlikult ning seetõttu vilja saagipotentsiaal ei realiseeru. Saada hektarilt üle 7 tonni varajast otra on aga meistritöö, millega tuli toime Erki Oidremaa Põlvamaalt. Otra ‘Jyvä’ (külvisemäär 175 kg/ha) külvas ta 25. aprillil sügisel küntud põllule, mille eelvili oli suviraps. Koos seemnega anti ka 400 kg/ha kompleksväetist, milles NPK suhe oli 16-16-16. Kuu aega hiljem (27. mail) anti 100 kg/ha ammooniumnitraati. Kokku sai oder lämmastikku 99 kg/ha. Kasvuregulaatoriga pritsiti 20. mail (CCC 0,5 l/ha) ja 7. juunil (Moddus 0,3 l/ha). Taimekaitseplokis olid Artea 0,4 l/ha, Silwet Gold 0,1l/ha ja Mystic 0,5 l/ha. Segule lisati ka leheväetist Folicare (10-5-40) 3,3 kg/ha.

Keskvalmiva odra ‘Mercada’ saagiks kujunes 6,3 t/ha. See on võistluste ajaloos neljas tulemus. Saagi moodustamiseks anti lämmastikku tegevaines 110 kg/ha, mis tagas tiheda taimiku. Keskmiselt oli ühel ruutmeetril 940 produktiivset võrset. Tihedas külvis jäid taimede pead lühikeseks. Keskmiselt oli peas 13,6 tera. Suurem osa toitainetest kulutati vegetatiivseks kasvuks. Terade ja põhusaagi suhteks kujunes 1 : 0,88 (tavaliselt 1 : 0,6). Tihe taimik ja osaline lamandumine ei võimaldanud saagikal sordil oma saagivõimet realiseerida.

Kaarli POÜ-s, kus mullad on suhteliselt madala viljakusega, on Madis Avi kujundanud välja nendele muldadele sobilike kultuuride kasvatustehnoloogiad. Näiteks 2007. a sai ta kaera 5,3 t/ha, 2009. a aga juba 6,99 t/ha. Nii suurt rekordiparandust ei ole teiste kultuuridega viljelusvõistluste ajaloos saadud.

Kokkuvõtteks

Rõõmustav on see, et laienes viljelusvõistluse geograafia ning ka sel aastal saadi rekordsaake. Mullu, 2008. aastal tulid taliviljade rekordsaagid, kuid tänavune aasta oli soodne suviviljadele. Rekordsaagi andsid varajane oder, kaer ja suviraps. Mitmes agrotehnika valdkonnas saadi uut teavet. Kõigepealt seda, et taliviljadele (teravili, raps) on talvekindluse tagamiseks oluline anda lämmastikku ka sügisel – eriti siis, kui neid kasvatatakse minimeeritud mullaharimisel või otsekülvil.

Järjest enam leiab poolehoidu integreeritud väetamine. Kombinatsioonid on olnud järgmised: mineraalväetised + sõnnik (tahe või vedel), mineraalväetised + haljasväetised, mineraalväetised + puhastusseadmete muda ja mineraalväetised + vedelsõnnik + klinkritolm.

Viljelusvõistlus näitas ka seda, et rapsitaimede hõre seis on tihedast parem. Kui rapsitaimel on kasvuruumi, realiseerib ta end väga jõuliselt. Hõreda taimikuga põldudelt (34–45 tk/m2) koguti 10–20% rohkem saaki kui tiheda taimikuga (110–120 tk/m2) põldudelt.

Viljelusvõistluse korraldamist tuleb kindlasti jätkata, sest see on üks kõige efektiivsemaid agronoomiliste teadmiste levitamise mooduseid. Selleks soovin korraldajatele jõudu ja põllumeestele innukat osavõttu.

Rekordsaagid

talinisu9,7 t/ha(2008)Avo Samarüütel (Tartumaa)
talirukis8,04 t/ha(2008)Ahti Kalde (Jõgevamaa)
talioder8,18 t/ha(2008)Toomas Tobreluts (Põlvamaa)
talitritik7,8 t/ha(2009)Erki Oidermaa (Põlvamaa)
keskvalmiv oder7,5 t/ha(2007)Aare Mölder (Harjumaa)
varajane oder7,4 t/ha(2009)Erki Oidermaa (Põlvamaa)
suvinisu7,1 t/ha(2008)Madis Ajaots (Tartumaa)
kaer6,99 t/ha(2009)Madis Avi (Tartumaa)
taliraps4,81 t/ha(2008)Venda Vihmann (Valgamaa)
suviraps3,73 t/ha(2009)Kaido Kirst (Saaremaa)

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare