Vooremaa Metsaühistu - ühistute tubli pesamuna
Lühikese ajaga on Vooremaa Metsaühistu suutnud teiste ühistute seas kindlalt kanda kinnitada. Ühistusse kuulub märtsi seisuga 210 omanikku, kellel kokku pea 3000 ha metsamaad.
“Esialgu tuli teha aktiivset selgitustööd, miks ühistuga liitumine on kasulik, kuid nüüd juba saadetakse liitumisavaldusi saatja initsiatiivil. Lausa igal nädalal lisandub mõni uus liige,” ütleb ühistu eestvedaja, metsakonsulent Harry Pütsepp.
Ühistu liikmemaks on hetkel täpselt null eurot. Siiski ei ärgitaks ainuüksi see veel avaldust kirjutama. Järelikult on senised liitujad saadud teenusega rahule jäänud – nn võsatelefoni ei tasu alahinnata. “Poolteist aastat on muidugi tehtud väga palju tööd. Hea et selle mahtu ette ei teadnud, sest teist korda ei julgeks sama ette võtta,” nendib ühistu juht. Ja on tänulik oma moraalsetele toetajatele nagu näiteks Põlva Metsaseltsi juht Tarmo Lees ja kindlasti ka oma abikaasa.
“Võtmed kätte” teenus
“Pool aastat enne ühistu asutamist olin konsulent, mind kutsuti tööle eri metsaühistutesse, aga meie ootused ei läinud kokku. Nii otsustasingi, et teen parem ise,” meenutab Pütsepp. Oma metsandushariduse sai ta 20 aastat tagasi Luual, hiljem tegi ka konsulendieksami. Lisaks Pütsepale on ühistus tööl ka konsulent Leonhard Niklus.
Ühistu juht usub, et metsaomanik ootab “võtmed kätte” teenust ja hästi läheb ühistul, kes suudab metsas korraldada kõiki vajalikke töid. “Maaparandust pole teinud, muidu ikka kõike: taimede hankimisest puidu ühismüügini. Sinna vahele jäävad maapinna mineraliseerimine, metsa istutamine, hooldamine.” Kui omanik otsustab istutada ise, siis ühistu peab järelevalvet, et tööd oleks tehtud nagu kord ja kohus. Pütsepp leiab sedagi, et kui ühistu kaudu on taotletud metsandustoetusi, siis peab just ühistu võtma endale vastutuse selle rahaga tehtud tööde eest. Nii sünnib usaldus.
Ühistud koostöös
Pütsepp ütleb, et püüab Vooremaa metsaühistus järgida samasugust töökorraldust nagu Soomes, kus kõik teevad kõike. Konsulendi arvates eelistab metsaomanik seda, et metsas juhendab töid seesama inimene, kes talle laua taga nõu on andnud. Nii ei ole ka Pütsepp konsulendi ja metsameistri töid ühistus lahku löönud ja tõmbab iga päev kummikud jalga. Niklus, kes lisaks nõuandeteenusele aitab korraldada puidumüüki, saab oma tööd siiski teha laua tagant lahkumata.
Puidu ühismüük Jõgevamaal käib koostöös Palamuse Metsaseltsiga läbi kolm aastat tagasi asutatud Keskühistu Eramets. Keskühistu tegutseb selle nimel, et omanikule suurte puidukogustega tagada parim hind. Liikmed on metsaühistud. Keskühistu kaudu pakutakse metsaomanikele nii metsa ülestöötamist kui ka puidu müüki. Mullu lisandus keskühistu tegevusse metsataimede ühisost ja maapinna ettevalmistamise ning istutamise organiseerimine.
Metsaühistute abi on erametsaomanikel väga vaja, leiab Harry Pütsepp. Metsa majandamises orienteerumine nõuab teadmisi ja on seotud ka suurte riskidega. Ühest küljest võib välja ilmuda aktiivseid “abilisi”, kes teadmatust ja kergeusklikkust oma kasuks pöörata tahavad. Teisalt tuleb vältida ka tööde valesti tegemist või õigel ajal tegemata jätmist. Näiteks tähendab raietega hiljaks jäämine omanikule väiksemat tulu; kui raie järel lastakse üle pea kasvada sarapuuvõsal, on kulud suuremad jne.
“Praegu on metsadel väga palju uusi omanikke, sest taasiseseisvumise järel maad tagasi saanud vanem generatsioon kirjutab metsamaid noorte nimele. Enamasti on omaniku elukoht metsadest eemal, majandamiseks pole kogemust. Tuleb hakata end uue alaga kurssi viima: mida metsas tegema peab, milline on toetuste süsteem ja nii edasi. Metsaühistu aitab siin järje peale.”
Ühistute tulevikust rääkides usub Pütsepp, et küllap suureneb tulevikus tunduvalt nii nende liikmete arv kui tööde maht. Osa ühistuid kindlasti liitub omavahel. Seda ei välista Pütsepp kaugemas tulevikus ka oma ühistu puhul – kui vaja, tulebki jõud ühendada, et metsaomanik saaks parima teenuse.
