Võõrpuutaimed on õrnemad
Meil on võõrpuuliikide kultiveerimisel mitmesaja-aastane ajalugu, alates mõisnikest, kes külvasid lõunast toodud puu-seemneid, ja lõpetades tänapäeva reisijatega, kes toovad kaugetest maadest taskupõhjas kaasa huvi pakkunud puude seemneid või taimeosi.
Kõigepealt mõtle
Looduskaitseseadus ei luba meil võõrliike loodusesse külvata ega istutada. Erandiks on metsapuudena lubatud liikide kultiveerimine. Eestis tohib metsapuuna kultiveerida musta ja serbia kuuske, keerdmändi ja punast tamme, harilikku ebatsuugat ja siberi nulgu, hübriidhaaba ja teatud lehiseliike (euroopa, siberi, jaapani, kuriili, eurojaapani lehis).
Kõige rohkem on meil kasvatatud hübriidhaaba ja lehiseid.
Võõrpuuliike kasvatama hakates tuleks istutajal endalt küsida, mis on eesmärk. Kas soovitakse koduakna taha ilusat lehisegruppi või hoopiski saada tulevikus suuremat puidutulu.
Tähtis on, et taimede istutaja teaks konkreetse võõrpuuliigi nõudlust vee- ja temperatuurirežiimi, mulla happesuse ja toitainetesisalduse järele ning taime külmakindlust.
Puutaimede kasvu mõjutavaid tegureid on palju ja tihti ei ole võimalik vähese info tõttu nende kõigi tähtsust hinnata.
Tähelepanekud näitavad, et viljakates kasvukohtades säilivad kiirekasvulised isendid, kehvades kohanemisvõimelisemad isendid, mis ei pruugi kiiresti kasvada.
Eestis on kogetud, et kõige tähtsam tegur, mis võõrpuuliigi kasvu mõjutab, on taime külmakindlus. Sobimatutesse tingimustesse istutatud taime kõrguse juurdekasv jääb tagasihoidlikuks ja taim haigestub kergemini.
Ei teeks paha, kui tuleviku puidutulule mõtlev istutaja tegeleks ka majanduslike arvestustega ja võrdleks kulusid loodetava tuluga.
Tähtis päritolu
Kindlasti tuleks enne taimede soetamist uurida nende algmaterjali päritolu: kas taim on kasvatatud Eestis aklimatiseerunud puult korjatud seemnetest või on seeme Eestisse sisse toodud.
Loomulikult esineb taimede hulgas liigisisest varieeruvust ka Eestis aklimatiseeritud seemnest kasvatatud taimede seas - mõned neist on keskkonnamõjude suhtes vastupidavamad kui teised. Paremaid tulemusi on võimalik saada juba aklimatiseeritud seemnest kasvatatud taimedega.
Huvitavaid kogemusi on saadud Söe arboreetumis hariliku ebatsuuga kultiveerimisel, kus Läti päritolu puude järglased on osutunud külmahellaks. Teada pole puude algmaterjali päritolu.
Külmahellade liikide (eriti kuuseliikide) kultiveerimisel võib kasutada istutamist teiste puuliikide turbe alla. See aitab just noores eas vähendada külmakahjustusi ja vältida taimede põõsastumist. Harilik ebatsuuga talub noores eas valguselembeste puuliikide turvet, kuid mitte liigset ülavarju.
Üldjuhul on võõrpuuliikide taimed vastuvõtlikud seenhaigustele ja kahjustustele ning nõuavad rohkem hoolt kui kodumaised puuliigid. Senised kasvatuskogemused näitavad, et euroopa lehis on vastuvõtlik lehisevähile, nululiike kahjustavad kilptäid. Männiliikidele võib kahju teha ohtlik seenhaigus - punavöötaud.
Aeglasekasvuliste liikide (noores eas serbia kuusk, harilik ebatsuuga, nululiigid) puhul tuleb tõsist tähelepanu pöörata rohutõrjele.
Rohkem hoolt
Metsameeste tähelepanekud näitavad, et metsloomad on eriti maiad võõrpuuliikide järele ja kultuuri kordaminek sõltub palju sellest, kuidas seda suudetakse metsloomade eest kaitsta.
Hiired tahavad neid koorida, jänes ja metskits kärpida, sokk nende vastu oma sarvi nühkida. Kaitseks ulukite eest saab kasutada tüvekaitsmeid või repellente (peletusvahendid). Suurulukite eest võiks selliseid kultuure isegi taraga kaitsta. Kaitsemeetmed muidugi suurendavad kasvatuskulusid.
Artikkel ilmus ajakirjas Sinu Mets.
