Võrumaa pidas oma künnivõistlust
“Te olete ainus maakond, kus korraldatakse kohalikke künnivõistlusi. Müts maha,” kiitis võistluse kohtunik Peeter Viil maaviljeluse instituudist.
Kohtunikud nõudsid, et künniplats oleks täielikult küntud, hinnati künnijoone sirgust, sügavust ning seda, kas kesakünni järel rohtu paistab või mitte.
Võitja Mart Raudsepa künd tõusis Peeter Viili sõnul küll esile, kuid võitja selja taga toimus punkt-punkti-võistlus. Kolmel mehel oli tulemus sedavõrd ühtlane, et kohtunikel tuli nende töö üle hinnata.
“Aasta-aastalt on tase paranenud ja omavaheline konkurents tihedamaks läinud,” rääkis Viil, kes on ka varem Võrumaa künnivõistlust hinnanud. Mõnel künnimehel olnuks tema sõnul tulemus paremgi, kui segamas poleks olnud nooruse tormakust. Adra traktori järel vedajaid võistlejate seas polnud.
Kuidas saada heaks kündjaks, teab täpselt Eesti kuuekordne künnimeister Raido Kunila, kes Viili ja Võrumaa oma mehe Enn Saki kõrval künnimeeste tööd hindas. “Harjutades,” ütles napisõnaline künnimeister. Seejuures pole oluline, kui kallis või moodne traktor sahka veab. “Võistlusel pole traktoril vahet, võib-olla Belarussil on tagant halb välja vaadata, aga ader on see, mis künnab.”
Künnivõistlustel nõutav täpsus ja oskused pole Kunila sõnul lihtsalt poosetamine. “Sirgus ja viilude kuju mõjutab hilisemat harimist ja saaki,” teab mees.
Võrumaa põllumeeste päev toimus tänavu seitsmendat korda ning selle raames peetav künnivõistlus on ettevõtmise omalaadne kaubamärk.
