Sigade Aafrika katku tõrjumiseks on veterinaar- ja toidulaboratooriumi kesklabor Tartus alates 2015. aasta oktoobri algusest uurinud kütitud metssigade proove sigade Aafrika katku osas ka pühapäeviti. Keskmine uuritavate proovide arv pühapäevas on olnud 100, jäädes erinevatel nädalalõppudel vahemikku 40 kuni 165.

„Seoses traditsioonilise jahihooaja lõppemisega võib juba praegu täheldada proovide arvu vähenemist, seda nii nädala sees kui ka pühapäevadel. Eriti väiksed on olnud proovide arvud nädalavahetustel, kui ilm ei ole jahipidamist soosinud,“ ütles VTL direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja. „VTL-i Tartu laboratoorium jätkab kütitud metssigade proovide vastu võtmist iga päev ööpäevaringselt.“

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võib jahihooaja lõppemise ning Keskkonnaameti poolt seotud küttimismahtude täitmisega eeldada laborisse toimetatud proovide arvu olulist vähenemist, kuid aktiivne metssigade populatsiooni vähendamine seakatku leviku peatamiseks kindlasti jätkub. „Kuna labor nädalavahetustel alates märtsist enam proove ei analüüsi, palume jahimeestel korraldada jahid moel ja viisil, mis seda arvestaksid,“ ütles Tõnis Korts.

Ühtlasi leppisid veterinaar- ja toiduamet ning Eesti Jahimeeste Selts kokku, et alates 1. märtsist loetakse eelmisel aastal sündinud metsseapõrsad lepingute mõistes kesikuteks. VTA ja jahiseltside vahel sõlmitud lepingute mõistes tähendab see, et eelmisel aastal sündinud emaste metssigade organmaterjali alusel on jahimeestel võimalik saada kompensatsiooni vastavalt lepingule. Väljamaksmise üheks eelduseks on, et emane metssiga on kütitud kesiku või täiskasvanud metssea küttimiseks väljastatud jahiloa alusel.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Kõik riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatku välistamiseks ning positiivse uurimistulemuse korral nõuetekohaselt kahjutustatud.