VTA selgitab, miks mõne ettevõtja juures käib üle 20 kontrollija aastas

Taarapõllu talu peremees Edgar Koltsi rääkis Toiduliidu aastakonverentsil, et ühel aastal käis teda kontrollimas 22 VTA inspektorit. Harjumaal Saidafarmis omatoodetud piimast kohupiima, juustu ja jogurtit valmistav Juhan Särgava ütles, et teda käis ühel aasta kontrollimas lausa 26 VTA ametnikku.

Veterinaar-ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp selgitab Maalehe palvel rohkearvuliste ametnike kontrollide ning järelevalvetoimingute läbiviimise põhimõtteid:

“Ühiskoolitusi nii mahepõllumajanduse valdkonnas kui ka muudes VTA tegevusvaldkondades viime toidukäitlemisettevõtetes läbi regulaarselt. Ühiskoolitust käsitleme nii erinevate seotud asutuste kui ka VTA järelevalveametnike pädevuse tagamise ja järelevalvekvaliteedi parendamise ühe meetmena. Peame taolist praktilist grupipõhist õppevormi tõhusaks. Sarnast õppevormi praktiseerivad ka teiste riikide järelevalveasutused ning on ka Euroopa Komisjoni Toidu-ja Veterinaarameti poolt tunnustavalt hinnatud.

Igal planeeritaval ühiskoolitusel on kindel eesmärk. Koolituse käigus hinnatakse nt ettevõtte enesekontrollisüsteemi toimivust, toidu jälgitavuse ja märgistamise vastavust kehtivatele õigusnormidele. Enne ühiskoolituse planeerimist räägitakse ettevõtte esindajaga läbi toimumise aeg, eesmärk, osalejad ja nende arv ning palutakse ettevõttepoolset vastavasisulist nõusolekut. Kui ettevõtjale mingil põhjusel meie poolt esitatud soovid ei ole vastuvõetavad, siis aktsepteerime vastavat otsust. Oluline on, et vastutava(d) isiku(d) oleksid koolitusprotsessi kaasatud, sest vastasel juhul võivad olulised selgitused ja dokumendid jääda hindajatele esitamata. Siinkohal täname ja tunnustame ettevõtteid, kus oleme taolisi ühiskoolitusi saanud läbi viia ning loodame jätkuvale heale koostööle.

Juhul kui koolituse käigus tuvastatakse puudusi õigusaktides esitatud nõuete järgimises, siis on põhjendatud ja ootuspärane, et järelevalveasutus juhib nendele ka ettevõtte tähelepanu. Tuvastatud asjaolud, sh viited konkreetsetele õiguslikele alustele mille järgimises esines puudusi, kirjeldatakse ettevõttele koostatavas kontrollaktis. Tuvastatud asjaolud esitatakse eranditult arvamuse avaldamiseks ettevõtte tegevuse eest vastutavale isikule. Juhul kui ettevõtte esindaja ei ole tuvastatud asjaoludega nõus, on tal õigus esitada vastuväiteid ja neid põhjendada. Vastutava isiku arvamus (nii tuvastatud asjaoludega nõustumine kui mittenõustumine) fikseeritakse kontrollaktis. Puuduste kõrvaldamiseks teeb järelevalveametnik ettekirjutuse ning määrab tähtaja selle kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg räägitakse ettevõttega läbi, niivõrd kuivõrd on see võimalik. Nt kui puudus on sedavõrd tõsine, et võib põhjustada ohtu inimese tervisele, siis ettekirjutuse tähtaja suhtes nn läbirääkimisruumi ei ole. Kontrollakt allkirjastatakse ettevõtte tegevuse eest vastutava isiku ja järelevalveametniku poolt. 

Kui koolitust viiakse ettevõttes läbi ettekavatsetuna, siis järelevalvet üldjuhul mitte. Järelevalvetoimingu läbiviimisest etteteatamine on vajalik nt puhkudel, kui viiakse läbi ettevõtte terviklik nõuetele vastavuse hindamine (nn auditeerimine) ning kus on oluline vastutava(te) isiku(te) juuresviibimine. Juhul kui järelevalve käigus tuvastatakse puudusi, juhib järelevalveametnik nendele ka ettevõtte tähelepanu. Edasised järelevalvetoimingud ei erine juba eelpool kirjeldatust.

Nii toidukäitlejal kui ka järelevalveasutusel on ühine eesmärk-nõuetekohane toit tarbijale. „Laudast lauani“ põhimõttel tõhusalt toimiva järelevalvega aitab VTA kaasa nõuetekohase toidu tarbijani jõudmisele ning informeeritusele teadlike valikute tegemisel.”