Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama

Maaleht
                     
Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama
Vutt munadega
Foto: Maaleht

Teispäeval, 22. mail korraldavad Järveotsa vutifarm ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool vutimunadest ja -lihast toodete teavituspäeva, mis on mõeldud kokkadele, kaupluste ostuspetsialistidele ning teistele huvilistele.

Vutiliha on delikatess, vähese rasvasisaldusega ja maitselt lähedane jahilindude lihale nagu faasan, nurmkana jt. Järveotsa vutiliha on mitmete restoranide menüüdes, kuid seda on võimalik osta ka kauplustest ning ise kodus vaaritada.

Õppepäeval näitab restorani Egoist peakokk Imre Ailis, kuidas ja milliseid roogasid on võimalik vutilihast valmistada.

Järveotsa vutifarmi omanik 78aastase Ülo Pullisaar, kes kasvatab vutte juba 35 aastat, leiab, et vutimunad kosutavad hästi tervist. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on tema farmis toodetavaid mune täiendavalt rikastatud omega-3 rasvhapetega.

Eesti vutt on ainus meil aretatud linnutõug. Tartumaal Vara vallas asub teadaolevalt Euroopa suurim vutifarm, kus 32 000 vutti annavad aastas 5 miljonit muna. Vutiliha toodetakse aastas 12 tonni, kuid nõudluse suurenedes on tootmisvõimsusi kuni 50 tonni liha tootmiseks.

„Otsime pidevalt Eesti Nokiat ja pole seda siiamaani leidnud. Miks ei võiks selleks olla Eesti vutt“, arvab Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra.

Õppepäeva kava:

10.00-10.45 Järveotsa vutifarmi tutvustus (Ülo Pullisaar)

10.45-11.30 Miks on kasulik süüa vutimune ja -liha (pm dr Jaanus Hämmal)

11.30-12.00 Tervislik vutt (Maire Vesingi, Olustvere TMK)

12.45-15.00 Praktiline töö õppeköögis (Imre Ailis, Egoist)

15.00-16.00 Degusteerimine

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.