Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama

Maaleht
                     
Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama
Vutt munadega
Foto: Maaleht

Teispäeval, 22. mail korraldavad Järveotsa vutifarm ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool vutimunadest ja -lihast toodete teavituspäeva, mis on mõeldud kokkadele, kaupluste ostuspetsialistidele ning teistele huvilistele.

Vutiliha on delikatess, vähese rasvasisaldusega ja maitselt lähedane jahilindude lihale nagu faasan, nurmkana jt. Järveotsa vutiliha on mitmete restoranide menüüdes, kuid seda on võimalik osta ka kauplustest ning ise kodus vaaritada.

Õppepäeval näitab restorani Egoist peakokk Imre Ailis, kuidas ja milliseid roogasid on võimalik vutilihast valmistada.

Järveotsa vutifarmi omanik 78aastase Ülo Pullisaar, kes kasvatab vutte juba 35 aastat, leiab, et vutimunad kosutavad hästi tervist. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on tema farmis toodetavaid mune täiendavalt rikastatud omega-3 rasvhapetega.

Eesti vutt on ainus meil aretatud linnutõug. Tartumaal Vara vallas asub teadaolevalt Euroopa suurim vutifarm, kus 32 000 vutti annavad aastas 5 miljonit muna. Vutiliha toodetakse aastas 12 tonni, kuid nõudluse suurenedes on tootmisvõimsusi kuni 50 tonni liha tootmiseks.

„Otsime pidevalt Eesti Nokiat ja pole seda siiamaani leidnud. Miks ei võiks selleks olla Eesti vutt“, arvab Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra.

Õppepäeva kava:

10.00-10.45 Järveotsa vutifarmi tutvustus (Ülo Pullisaar)

10.45-11.30 Miks on kasulik süüa vutimune ja -liha (pm dr Jaanus Hämmal)

11.30-12.00 Tervislik vutt (Maire Vesingi, Olustvere TMK)

12.45-15.00 Praktiline töö õppeköögis (Imre Ailis, Egoist)

15.00-16.00 Degusteerimine

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.
Ain Alvela
Üks vaatamisväärsus Maamessil on lähiajal sõjaväe käsutusse jõudev traktor JCB Fastrack 3230-65 koos Palmse Traileris spetsiaalselt sõjaväe jaoks toodetud haagisega. Tavalisest Fastraci traktorist eristavad militaarmudelit tugevdatud põhja-ja paagikaitse, buldoosersahk 7 tonnise tõmbejõuga, vints, universaaltõstuk ja roheline värv.
Täna väravad avanud Maamess on kõige muu kõrval nagu ikka otsast otsani täis siinmail kõige uuenduslikumat põllumajandustehnikat.
Nii šoti mägiveised kui ka teised suured lihaveised näevad armsad välja eemalt või pildilt. Loomadega tegelemine nõuab ettevaatust ja hoolt.
Nii šoti mägiveised kui ka teised suured lihaveised näevad armsad välja eemalt või pildilt. Loomadega tegelemine nõuab ettevaatust ja hoolt.
Nädala algul hukkus lihaveiste ajamisel naine, keda ründas veokist välja pääsenud pull. Riski vähendaks võimalus tappa veiseid lihaks karjamaal.