Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama

Maaleht
                     
Vutikasvatajad õpetavad vutimunadest ja -lihast toitu valmistama
Vutt munadega
Foto: Maaleht

Teispäeval, 22. mail korraldavad Järveotsa vutifarm ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool vutimunadest ja -lihast toodete teavituspäeva, mis on mõeldud kokkadele, kaupluste ostuspetsialistidele ning teistele huvilistele.

Vutiliha on delikatess, vähese rasvasisaldusega ja maitselt lähedane jahilindude lihale nagu faasan, nurmkana jt. Järveotsa vutiliha on mitmete restoranide menüüdes, kuid seda on võimalik osta ka kauplustest ning ise kodus vaaritada.

Õppepäeval näitab restorani Egoist peakokk Imre Ailis, kuidas ja milliseid roogasid on võimalik vutilihast valmistada.

Järveotsa vutifarmi omanik 78aastase Ülo Pullisaar, kes kasvatab vutte juba 35 aastat, leiab, et vutimunad kosutavad hästi tervist. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on tema farmis toodetavaid mune täiendavalt rikastatud omega-3 rasvhapetega.

Eesti vutt on ainus meil aretatud linnutõug. Tartumaal Vara vallas asub teadaolevalt Euroopa suurim vutifarm, kus 32 000 vutti annavad aastas 5 miljonit muna. Vutiliha toodetakse aastas 12 tonni, kuid nõudluse suurenedes on tootmisvõimsusi kuni 50 tonni liha tootmiseks.

„Otsime pidevalt Eesti Nokiat ja pole seda siiamaani leidnud. Miks ei võiks selleks olla Eesti vutt“, arvab Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra.

Õppepäeva kava:

10.00-10.45 Järveotsa vutifarmi tutvustus (Ülo Pullisaar)

10.45-11.30 Miks on kasulik süüa vutimune ja -liha (pm dr Jaanus Hämmal)

11.30-12.00 Tervislik vutt (Maire Vesingi, Olustvere TMK)

12.45-15.00 Praktiline töö õppeköögis (Imre Ailis, Egoist)

15.00-16.00 Degusteerimine

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maaomanikud läksid viimases hädas valitsusjuhi jutule
Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.
Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel! (2)
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.