Munajõudluse kontroll viidi möödunud aastal läbi kahes farmis: E. Treieri farmis Äksis ja Ü. Pullisaare farmis Järveotsal.

Treieri farmis tuvastati vuttide munemise algust analüüsides, et see on suurel osal lindudest hilinenud. Eesti vutid peaksid munemist alustama enne 60. elupäeva, Äksis aga hakkas 50% vuttidest munele peale 60. elupäeva. Lindude 9 kuu munemisintensiivsus oli küll kõrge, kuid munemise algus lähtudes tõustandardist liiga hiline. Jõudluskontrolli läbiviijad soovitasid muuta valgusrežiim ööpäevaringseks, see tagaks tõule iseloomuliku suguelundite arengukiiruse ning varasema munele hakkamise.

Ülejärgmise põlvkonna vuttidel, kes elasid juba muudetud ööpäevase valgusrežiimiga ruumides, nihkuski munemise algusaeg tunduvalt varasemaks.

Kui aastatel 2006-2007 olid vutikasvatajatele probleemiks liiga suured munad (15 g ja enam), siis nüüdseks on muna suurus normaliseerunud, olles keskmiselt 12,5 g ning rahuldades nii tarbijat kui tootjat. Liiga suured munad pole soovitavad, sest tekitavad lindudele vigastusi ning nende tootmiseks vajalik suur söödakulu ei ole majanduslikult otstarbekas.

Aruande kohaselt on individuaalses jõudluskontrollis osalevate emasvuttide väljalangevus suur, sest neid peetakse paarikaupa koos isasvuttidega, ning isaste ülisuur paaritusaktiivsus tekitab tihtipeale traumasid. Samuti mõjutab lindude elu ja tervist ümberpaigutusstress. Selektsioonitöös on aga isaste ja emaste paarikaupa pidamine vältimatu.

Vuttide munatoodang oli 2008. aastal tõu standardit ületav. Aasta keskmine munatoodang eesti tõugu keskmise emavuti kohta oli 308, aretusrühma vuttidel 310 muna.

Eesti vutt kuulub ohustatud liikide hulka, eesti vuti tõufarmidena on tunnustatud nii Äksi kui ka Järveotsa vutifarm.

Allikas: „Ohustatud tõugu eesti vuttide jõudluskontroll ja nende geneetilise jõudlusvõime säilitamine aastatel 2008-2012. Vahearuanne 2008."