Tal on oktoobri alguses Werolile müüdud rapsi eest saada ligemale 800 000 krooni, mille maksetähtaeg sai täis juba üle kuu aja tagasi. Korduvate pärimiste peale on tal õnnestunud võlast kätte saada vaid 80 000 krooni.

“Werolist saadaolev raha pidi minema kombaini võla katteks, selle maksetähtaeg oli 31. oktoober,” on Aarik nüüd omakorda suur võlglane ja lepingumurdja kombainimüüja ees.

Aarik on korduvalt Werolist asja kohta aru pärinud, kuid tulutult. Põhiline vastus olevat kannatlikkusele kutsumine.

Varem pole Aarikul Weroliga probleeme olnud. Samas ei taha ta uskuda, et Weroliga midagi katastroofilist üleöö juhtunud oleks. Õli ja koogi hind on kaks korda tõusnud, arutleb mees. “Kardan, et mingi manipulatsioon neil käib, võib-olla kandivad raha kontsernisiseselt teistesse aukudesse,” oletab Aarik.

Praegu mõtleb peretalu omanik, et olnuks õigem, kui ta oma 110 hektaril kasvanud rapsi oleks müünud ekspordiks. Poleks sellist jama olnud ja raha käes. Tuleval aastal ta nii teha plaanibki.

Lööb põllumehed jalust

Kõo Agro agronoom ja talunik Hendrik Allsaar kinnitab samuti, et Werolilt raha saamisega on palju muret ja maksetähtaegadest kinni ei peeta. “Kilk on õlitootmise jumal Eestimaal. Kui ta inimestele ei maksa, siis veetaksegi raps välja ning Eesti õlitööstus sureb välja,” muretseb Allsaar.

Lääne-Virumaal 800 hektaril rapsi kasvatanud Simuna Ivaxi juht ja tänavune aasta põllumehe kandidaat Hans Kruusamägi on samuti murelik. Üleeile olla talle Werolist lubatud, et ehk sel nädalal makstakse rapsi eest ära.

Tähtaeg on aga ligemale kuu aega üle läinud. Osa rahast ammu viidud rapsi eest on ta kätte saanud, kuid suurem osa on veel saamata.

“Summa ulatub miljonitesse. Täpsest suurusest ei tahaks rääkida, aga see on ikka väga suur,” ütleb Kruusamägi. Kogu rapsi on ta müünud Werolile, sest seni probleeme maksmisega polnud.

Nii on ta siiani ka lubadusi uskunud ja püüdnud kannatlik olla. Aga detsembris on temal omakorda maksetähtajad kukil.

See teebki mehe tõsiseks. Kruusamäele meenub kunagine Rakvere piiritusetehase pankrot, mille tulemusena ta kaotas neli miljonit krooni ja see lõi firmal jalad alt ära. Ta ei taha mõeldagi sellise stsenaariumi kordumisele.

Mitmed rapsi kokkuostjad, kes ka Werolist raha ootavad, tunnistavad samuti, et maksetähtaegadest ei ole alati kinni peetud.

“Meile on ta ikka palju võlgu, summad ulatuvad kümnetesse miljonitesse. Samas on mõttetu ka tehast seisma jätta,” märgib Eesti ühe suurima rapsi vahendusfirma Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

“Werol on meile väga suure summa võlgu, mis ulatub miljonitesse. Oleme korra juba pikendanud nende arvete tasumise tähtaega ja uus tähtaeg ei ole veel käes,” sai Maaleht vastuseks teiselt kokkuostufirmalt klausliga, et neid andmeid ega kommentaare ei tohi avaldada lehes.

Werol Tehased ASi juhatuse liikme Meelis Virro sõnul aga pole neil kellegagi probleeme ja asi ei väärivat kisa-kära ajakirjanduses.

Werol loodab kasumit

Kirjutada tuleks Virro meelest hoopis niimoodi: “Peagi lõppev majandusaasta on kindlasti rekordiline ja vägagi märkimisväärne kogu Weroli ning Eesti rapsikasvatuse ajaloos. Rekordiline oli pind, mida kasutati rapsi kasvatamiseks.

Sellest lähtuvalt tuleb Weroli 2010. majandusaasta müügitulu ja kasum eelmise aastaga võrreldes 50% suurem, mis tähendab ka seda, et ettevõte on nüüd juba kolmandat aastat järjest kenas kasumis. Teostades oma igapäevaseid ärilisi eesmärke, oleme lõpusirgel umbes 150 miljonit krooni maksva investeeringuga.”

Virro keeldub avaldamast, kui paljudele ja kui suures summas on maksetähtajad üle läinud.

“Olemasolevatest ja tulevastest tehingutest on Werolil kombeks rääkida otse iga koostööpartneriga, mitte meedia vahendusel. Kõikide murede ja pakkumistega võib alati pöörduda otse minu poole ning alati leiame mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.”

Lõpetuseks viskab Virro kivi hoopis põllumeeste kapsaaeda.

“Hetkeseisul on põllumeeste võlg nii rapsikoogi ostu kui ka tarnimata seemne eest oluliselt suurem Weroli poolt maksmisel olevatest summadest,” ütleb ta.

Mitmekordse küsimise peale lubab Virro, et maksetähtaegadest mittekinnipidamine on ajutine ja lähinädalatel peaks asi korda saama.