Weroli õlijõgi paisub
150 miljonit krooni maksva tehase ehitus algas pärast jaanipäeva ning praegu rammitakse ehitustandril maasse põrandavaiu.
“Kuna pinnas on soine, hakkab tehas seisma vaiadel,” sõnab ASi Werol Tehased juhatuse liige Aivar Kokk.
Praeguse, 1999. aastal tööd alustanud Weroli õlitehase peamine häda seisnebki Koka sõnul selles, et tehniliste viperuste tõttu on pressi töös tihti kahjumit andvad seisakud.
Uue õlitehase rajamist toetab 15 miljoni krooniga EAS, ülejäänud ehituseks ja seadmete hankimiseks kuluv raha laenatakse Saksamaalt. Tehase ehituslik pool peab kava kohaselt valmima aasta lõpuks ning talv kulub seadmete paigaldamisele. “Kevadel teeme esimesi proovipressimisi, et olla sügiseks täiesti valmis,” ütleb Kokk.
Werol töötleb praegu aastas 70 000 tonni rapsiseemet, kuid uue tehase võimsus on kaks korda suurem. Uues ja vanas tehases kokku saaks Painkülas pressida kuni 210 000 tonni seemet aastas. Seda on rohkem, kui Eesti põllud tänavu rapsiseemet annavad. Eeldatavasti kogutakse tänavu Eesti põldudelt kuni 140 000 tonni rapsiseemet, kuid kindel on see, et kogu kodumaine raps Werolisse tulema ei hakka.
Werol tahab raudteed
Werolis ei jääda lootma imele, et kogu Eestis kasvatatav rapsiseeme ükspäev nende väravast sisse veetakse. Tagala kindlustamiseks on sõlmitud kokkulepped Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahendajatega, et puudujääv tooraine sisse vedada. “Seemet on vaja kolm korda rohkem, kui me seni oleme ostnud,” ütleb Kokk.
Kui kokkulepped seemne impordi osas on Werolil olemas, siis seni pole täpselt selge, kuidas raudteed mööda sisse toodav seeme tehase väravani jõuab, sest raudtee Painkülla ei ulatu.
“Seemne ümberlaadimine Jõgeval või Tartus on suur lisakulu,” räägib Kokk. Seetõttu tuleks tema sõnul ehitada Jõgevalt tehaseni 3,2 kilomeetri pikkune raudteelõik, mida lisaks Werolile saaksid kasutada teisedki ettevõtted, kes tulevikus Painküla tööstuspargis tegevust alustavad. Raudteelõigu ehitamisel loodavad arendajad EASi 36 miljoni krooni suurusele toetusele.
Kokk loodab, et koos uue õlitehasega algab Painkülas ka biodiisli tootmine. Samasse on plaanis rajada 60 miljonit krooni maksev energia koostootmisjaam, mis annaks tööstustele vajamineva elektri ja Werolile õli jahutamiseks tarvitatava külma.
Koostootmisjaam peaks valmima kava kohaselt tuleval aastal. Kokku on tööstuspargi käsutuses sada hektarit maad, kuid perspektiivis saab territooriumi laiendada veel paarisaja hektari võrra.
Eelmise aasta lõpetas Werol 400 miljoni krooni suuruse käibe ja 9,47 miljoni krooni suuruse kasumiga, tulevikus loodab ettevõte mõlemaid näitajaid suurendada. “Kolme aasta pärast peaks Werol olema väga tugev ettevõte,” usub juht.
Monopoli ei kardeta
“Meie müüme rapsiseemne Farm Plant Eesti ASile,” ütleb Võrumaa Sulbi küla talunik Aivar Rosenberg, kellel poeg Ivari põldudega kokku kasvab tänavu raps ja talirüps kokku
90 hektaril. Farm Plantiga seob talunikke saagi müümise kohustus, kuna kokkuostjalt saadi nii seeme, väetis kui taimekaitsevahendid. Sellegipoolest peavad Rosenbergid Weroli laienemist heaks, kuna see avardab rapsi müügivõimalusi.
Seda, et Werol hakkab laienemise järel Eesti rapsiturul domineerima ja haarab kokkuostuhinna kujundamisel ohjad enda kätte, Aivar Rosenberg ei karda. “ Werol peab nagunii börsihinnaga ostma,” teab ta.
Aivar Koka kinnitusel määratakse rapsi kokkuostuhind Euroopa seemnebörsil. Weroli uue tehase käivitumisel suureneb sisemaine konkurents ja see hoiab põllumehe jaoks hinda kõrgemal.
Weroli kindlaks eeliseks on ettevõtte juhi Aivar Koka hinnangul asukoht Kesk-Eestis.
